Loom, kes toitub selgrootutest ja tõmbab end ohu korral kerra
siil
100
Eesti kõige levinum metsalind
metsvint
100
Punane, mustade täppidega mardikas, kes toitub lehetäidest
lepatriinu
100
Mürgine madu, kelle tunneb ära siksakilise mustri järgi. Elab kuivemates paikades
rästik
100
Eesti kõige levinum metsapuu
mänd
200
Loom, kes liigub enamasti puude otsas ja varub talveks pähkleid, tõrusid, seeni jm
orav
200
Väike kollase kõhualusega lind, keda sageli näeb talvel lindude toidulaual söömas
rasvatihane
200
Muneb oma munad sageli kapsalehtedele. Kui munadest arenevad röövikud, hakkavad need kapsalehti sööma.
kapsaliblikas
200
Krobelise nahaga kahepikne, kes hävitab aias tigusid
kärnkonn
200
Kaseliik, kelle oksad on väga pikad ja peened ning ripuvad allapoole
arukask
300
Segatoiduline loom, kes tuhnib üles kartulipõlde, kuid sööb ka putukaid ja teisi väiksemaid loomi
metssiga
300
Eesti kõige väiksem lind
pöialpoiss
300
Mardikas, kes oma kärsaga puurib pähklitesse auke ja muneb sinna. Tema vastsed toituvad pähklite sisust.
pähklikärsakas
300
Mürgitu madu, kelle kuklal on kollased laigud. Armastab vee lähedust
nastik
300
Taim, mis võib kasvada nii puu kui põõsana. Tema viljadeks on pähklid
sarapuu
400
Kiskjad, kes elavad karjadena ja kütivad metskitsi, jäneseid ja põdravasikaid
hundid
400
Looduskaitse all olev üsna suurekasvuline lind, kes on ka talvel Eestis. Pesitseb vanades hõredates männikutes. Isaslind on must, punaste kulmudega ja emaslind on pruunikirju
metsis
400
Putukad, kes ehitavad suuri kuhilpesi ja toituvad putukatest
kuklased
400
Väikesed kiired loomad, kes ohu korral on võimelised saba maha jätma
sisalikud
400
Väike valgete õitega taim. Tema õied meenutavad kellukaid ja tema punased viljad on mürgised
maikelluke ehk piibeleht
500
Loom, kes rajab liivase künka sisse pikki urge. Talvel on talveunes
mäger
500
Üks esimesi kevadekuulutaqjaid, keda kuuleb häst, aga näeb harva. Pesa teeb põllule või niidule maapinnalohku. Tema põhitoit on seemned
põldlõoke
500
Ilma kojata tigu, kes toitub taimedest ja kahjustab sageli maasikaid jt marju
nälkjas
500
Kahepaikne, kelle seljal on kollane triip. Ta on looduskaitse all ja Pärnumaa sümbol
juttselg-kärnkonn ehk kõre
500
Punaste söödavate viljadega igihaljas puhmastaim. Kasvab enamasti palumetsas