MÕISTA, MÕISTA
PUNANE RAAMAT
LINDUDE RAHVAPÄRASED NIMED
KÕIK A-TÄHEGA
KÕIGE-KÕIGE...
100
Sibinal-sabinal, saksakeeli rääkis, ees ork, taga hark, pealt sinine kalevine, alt valge lõuendine?
pääsuke
100
See loomake on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida.
ebapärlikarp
100
Uulitsapoiss, rentslirüblik, seamolli sõber?
varblane
100
Selle looma nimetus tuleb sellest, et varem müüdi neid laialdaselt apteekides. Nüüd on ta enamikus Euroopa riikides haruldane ja kaitse all. Eestis esineb teda väga harva mõnes Lääne- ja Kagu-Eesti veekogus.
apteegikaan
100
Kõige aeglasem maismaaimetaja?
kolmvarvaslaisik (liigub okstes kiirusega 11m/h)
200
Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa?
orav
200
Tal on iseloomulik vali madal kärisev hääl, mis kostab mitme kilomeetri kaugusele, ning meenutab häält, mida saab teha, kui pudelisse puhuda. Hädaohu korral sirutab ta pea välja ja jääb liikumatult seisma, jäljendades kuivanud pilliroo kimpu. Eestis on ta vaid kohati esinev ja väikesearvuline.
hüüp
200
Pikksaba, kida-käda?
harakas
200
Teda võib kohata peamiselt rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ka talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid.
arusisalik
200
Kõige pikema elueaga loom?
Galapagose hiid-kilpkonn (võib elada 300 aastaseks)
300
Eest irki-orki, tagant siuh-säuh?
lehm
300
Väike sihvakas kalake tumeda selja ning hõbedaste külgede ja kõhuga. Iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse teda tihti ka "kurgikalaks". Mageveekogudes põhja lähedal elutsev parvekala, kes toitub põhiliselt zooplanktonist. Tänu oma liha kõrgele toiteväärtusele on ta hinnatud nii kalatööstuses inimtoiduna kui ka loomasöödana.
peipsi tint
300
Hommikumaa täht, kuldlind, vihmakass?
peoleo
300
Erakliku loomuga kala, kes veedab oma elu merevee põhjalähedastes kihtides. Suurima Eestist tabatud isendi pikkus oli 290 cm ja kaal 128 kg. Ta on hinnatud oma maitsva liha ja delikatessiks peetava marja - musta kaaviari tõttu. Praegu on ta püük kõikjal keelatud ning ta kuulub looduskaitse alla.
atlandi tuur
300
Suurim nüüdisaegne kahepaikne?
hiidsalamander (kuni 160 cm)
400
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb viuh?
hobune
400
Eesti üks eksootilisemaid linde, sest tema värvus on sinirohekas, ehkki kohati esineb ka pruune toone. Tema nokk ja tiivad on tugevad nagu varestel. Toitub enamasti maapinnal elavatest väikestest loomadest: põhiliselt putukatest, aga harvem ka sisalikest, närilistest, konnadest ja isegi väikestest lindudest. Suve lõpul võib maiustada ka puuviljadega.
siniraag
400
Toristaja, puuvästrik, puurähn, puuklutt?
puukoristaja
400
Selle liblika tiibadel on imekaunid mustad, valged ning punased värvid. Valmikuid näeb aasadel ja aedades esmajoones sügiseti, mil nad toituvad õienektarist ja mädanevatest puuviljadest.
admiral
400
Kõige suurem kala?
vaalhai (17 meetrit pikk ja kaalub 37 tonni)
500
Nina niki-riki, kõrvad kiki-röki, saba rilli-ralli?
hiir
500
Kahepaikne, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kõhualune on ühtlaselt hele. Tema nahanäärmete eritis on küüslaugulõhnaline. Omapära, mis eristab teda kõikidest teistest Eesti kahepaiksetest, on tema püstise pupilliga silm. Ta on väga varjatud eluviisiga ja veedab päevaaja pinnasesse kaevunult. Eestis on ta haruldane ning teda võib leida vaid Kagu- ja Lõuna-Eestist.
mudakonn
500
Jänesehüüp, umbelind, tohotaja, vuuk, suurispeakull?
kassikakk
500
See koera ja karu ristsugutisena tunduv loom on suurim maismaal jahti pidav kärplane. Ta on niivõrd metsik, et suudab oma saagi juurest isegi karu eemale peletada.
ahm
500
Kõige suurem nüüdisaegne selgrootu?
hiidkalmaari (pikkus koos kombitsatega kuni 30 meetrit, kaal kuni 60 kg)
M
e
n
u