VESI
JÕGI
JÄRV
TAIMED
LOOMAD
100
Temperatuur, millel vesi on kõige raskem
4 kraadi
100
Koht, kust jõgi saab alguse
lähe
100
Järv, millest saab alguse jõgi
lähtejärv
100
Taimed, mis kasvavad madalas vees (näiteks hundinui)
kaldaveetaimed
100
Loom, kes ehitab jõgedele tamme
kobras
200
Vesi tahkes olekus
jää
200
Jõgi, mis algab peajõest
harujõgi
200
Järv, millest jõgi läbi voolab
läbivoolujärv
200
Kollaste õitega ujulehtedega taim
vesikupp
200
Loom, kelle peamiseks toiduks on jõgedest püütud kalad
saarmas
300
Nähtus, kui vesi muurub vedelast olekust gaasiliseks
aurustumine
300
Koht, kus jõgi ühineb mõne suurema veekoguga
suue
300
Nähtus, mis toimub järves kevadel ja sügisel
vee ringlemine
300
Taimed, mis on üleni vees ja kunagi ei õitse
vetikad
300
Putukas, kes suudab vee peal liuelda
liuskur
400
Nähtus, kui veeaur muutub veeks
kondenseerumine
400
Madal ja kivise põhjaga jõe osa, kus on kiire vool
kärestik
400
Maapinna madal osa, kuhu on kogunenud vesi ja tekkinud järv
järvenõgu
400
Vee pinnal ujuv kõige väiksem õistaim
lemmel
400
Eesti jõgede kõige tavalisem röövkala
ahven
500
Nähtus, mille tõttu saab ka veeklaasile kuhja peale panna
pindpinevus
500
Kõrgelt astangult alla voolav jõgi
juga
500
Aine, mille puudus võib talvel põhjustada kalade surma järves
hapnik
500
Kui vetikaid on veekogus väga palju, siis on see ...
veeõitseng
500
Lind, kes toitub järvedel ja kelle kaelal on rohekassinine rõngakujuline muster
sinikael-part
M
e
n
u