Ärkamisaeg
Tänapäevane nimetus sõnale "pasunakoor"
Puhkpilliorkester
Vene rahvapill gusli on kõige sarnasem just sellele eesti rahvapillile
Kannel
Helistiku esimese e. põhiastme teine nimetus muusikateoorias
Toonika
Riik, kust on pärit legendaarne europop-ansambel ABBA
Rootsi
Helilooja, kelle kuju asub Tallinna lauluväljakul
Gustav Ernesaks
Just see oluline sündmus toimus Eestis esmakordselt aastal 1869
Laulupidu
Riik, kust on pärit kaanonilaadne rahvalaulutüüp sutartinė
Leedu
Märk, mis kõrgendab nooti poole tooni võrra
Diees
Rootsi rahvapill, mida mängitakse poognaga ja mille keelte pikkust saab muuta puust klahvikestega
Nükkelharf
Eesti esimene professionaalne naishelilooja, ta lõpetas 1890. aastal Peterburi konservatooriumi
Miina Härma
Eestlastele oluline teos, mille autor on Friedrich Reinhold Kreutzwald
"Kalevipoeg"
Vene helilooja, kes on loonud muusika balletidele “Luikede järv”, “Pähklipureja” ja “Uinuv kaunitar”
Pjotr Tšaikovski
G-duuri paralleelhelistik
E-moll
Põhja-Soomes, Põhja-Rootsis, Põhja-Norras ja Koola poolsaarel elav põlisrahvas
Saamid
Helilooja, kellelt pärineb tsitaat: “Mitte mina ei kasuta rahvamuusikat, vaid rahvamuusika kasutab mind.”
Veljo Tormis
Naisluuletaja, kes kajastas ärkamisaja meelolusid ning kelle hüüdnimeks sai Emajõe Ööbik
Lydia Koidula
Soomeugri rahvas, kelle muistne asuala paiknes Eesti ja Läti vahel
Liivlased
Selle noodi tähtnimetus, mis asub noodijoonestikul teises vahes
A
Just sellele heliloojale on püstitatud Helsingis oreliviledest mälestusmärk, mis tuule käes laulab
Jean Sibelius
Helilooja, kes on loonud kompositsiooni-tehnika "tintinnabuli" (kelluke)
Arvo Pärt
Just nii palju eesti heliloojate poolt kirjutatud lugusid kõlas esimesel üldlaulupeol
2 (Aleksander Kunileiu “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm”, tekstid Lydia Koidula)
Just see läti rahvalaulude koguja, organist ja koorijuht pani aluse koorilaulukultuurile ja muusikaõpetusele nii Lätis kui ka Eestis
Jānis Cimze
Just selle helilaadi valem on 1 1/2 1 1 1/2 1 1
Moll
Just see hinnatud norra helilooja ja pianist lasi end koos naisega matta mäeküljes asuvasse koopasse
Edvard Grieg
Helilooja, kes lõi "Viis ärkamisaegset laulu" (kõlasid esmakordselt 1988. a Tartu levimuusikapäevadel)
Alo Mattiisen