seen
vetikas
käsn
fotosüntees
rakk
100
Hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum
seeneniidistik
100
Läänemeres kõige tuntum vetikas
põisadru
100
Seda käsna on inimesed kasutanud juba ammustel aegadel pesemiseks
pesukäsn
100
Fotosünteesi lõppsaadus
hapnik
100
Rakku ümbritsev organell
membraan
200
Seeni uuriv teadusharu
mükoloogia
200
Seda populaarset maiust tehakse punavetikast
marmelaad
200
Koht kus käsn elada ei saa
maismaa
200
Fotosüntees toimub peamiselt nendes
taimed
200
Energiat tootev rakuorganell
mitokonder
300
Söögiks kasutatav seen mille viljakehad kasvavad maa sees
trühvel
300
Kõige rohkem on just neid vetikaid
rohevetikad
300
See hoiab käsna püsti
sisetugi
300
Pigment mille abil toimub fotosüntees
klorofüll
300
Kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell
Kloroplast
400
1821. a kirjeldas Elias Magnus Fries esimest korda teaduslikult just seda seent
kukeseen
400
Osad üherakulised vetikad moodustavad just selle
koloonia
400
Käsna kehal tihedalt asuvada avad
poorid
400
Fotosünteesil vaja minev energiaallikas
päike
400
Ühesuguse ehituse ja funktsioonidega rakkude kogum
Kude
500
Seened on just nende organismide riigist
Eukarüootsete organismide riik
500
Vetikate koondnimetus tuleneb sellisest jaotusest
funktsinaalne jaotus
500
Käsna kehal moodustavad võrgustik, mis toestab keha ja kaitseb seda
okised
500
Fotosünteesi põhiprodukt
Suhkur
500
Rakku esmakirjeldaja
Robert Hooke
M
e
n
u