Aritmeetiline jada
Geomeetriline jada
Jada piirväärtus
Tõenäosus
Statistika
100

Aritmeetilise jada liikmed erinevad teineteisest just selle muutuja poolest. 

Mis on vahe. 

100

Geomeetrilise jada liikmed erinevad teineteisest just selle muutuja poolest.

Mis on tegur. 

100

Jada piirväärtuseks nimetatakse just seda matemaatikas. 

Mis on arv, mille poole iga jada järgneva liikme väärtus liigub. 

100

Karbis on viis sinist ja neli rohelist pliiatsit. Just see on tõenäosus sinise pastaka saamiseks. 

Mis on 0. 

100

Just seda nimetatakse statistikas moodiks.

Mis on kõige sagedamini esinev väärtus. 

200

Aritmeetilise jada iga liige on avaldatav selle valemi abil. 

Mis on a= 2a1+(n-1)d.

200

Geomeetrilise jada n-liikme summa on leitav just selle valemi järgi. 

Mis on an=a1(qn-1)/(q-1).

200

Sellel juhul ei ole jadal piirväärtust.

Mis on pendeldav jada (nt: 1, -2, 4, -8, 16, ...). 


200

Peres on kaks erineva vanusega last. Mis on tõenäolisem, kas see, et lapsed on sama- või erisoolised? (Poeglapse sünni tõenäosus on 0,514)

Mis on samasoolised. 

200

Just see on Mari hinnete mediaan, kui tema hinded on: 2, 4, 5, 4, 3, 4, 2.

Mis on 4. 

300

Just see on aritmeetilise jada, mille a1=-17 ja d=6, 10 esimese liikme summaks.

Mis on 100.

300

Just see on geomteerilise jada üldliikmeks, kui a1=6 ja q=-2. 

Mis on an=-2[(-2)n-1].

300

Sellest keelest tuleb üle mõiste liimes, mida kasutame jada piirväärtuse leidmisel. 

Mis on ladina keel ja see tähendab piiri. 

300

Just nii suur on tõenäosus juhuslikult ritta seatud kaartidest (K, U, A) saada tähendusega sõna. 

Mis on 2/6 ehk 1/3. 

300

Just see on Mari hinnete aritmeetiline keskmine, kui tema hinded on: 2, 3, 3, 4, 5, 3, 4, 5, 1. 

Mis on 30/9 või 3,3 või 3. 

400

Kaldpinnal veerev keha, mis veeres 1. sekundis 6m ning iga järgneva sekundiga 0,5m rohkem, kui eelmises, on veerelnud just nii pikalt, et läbida 82,5m. 

10. sekundit.

400

See on jada 1, 1/2, 1/4, ..., 1/27 summaks. 

Mis on 255/128.

400

Just see on avaldise n3/(n3+n+2)  piirväärtuseks. 

Mis on 1. 

400

Just nii mitmel erineval viisil saab 10 ainest koostada 6 tunnilist õppepäeva tunniplaanis. 

Mis on 210. 

400

Just nii leitakse andmestikust ühe elemendi hälvet. 

Mis on elemendist endast aritmeetilise keskmise lahutamine.

M
e
n
u