Eesti rahvuseepos
Kalevipoeg
Kindla põhikirja ja liikmeskonnaga omaalgatuslik liikumine
selts
Kirjamees, kes avaldas 1857-1861 eesti rahvuseepose "Kalevipoeg"
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Ülikool Eestis, mis avati uuesti 1802. aastal
Tartu ülikool
Isik, kes kuulus mõisnikule
Pärisori
Kaks keelt, millistes ilmus rahvuseepos "Kalevipoja" esmatrükk
eesti ja saksa
1838. aastal Tartus asutatud eesti keele sõprade selts
Õpetatud Eesti Selts
Rahvusliku liikumise tegelane, kes oma kirjutistes hakkas Lydia Jannsenit nimetama Lydia Koidulaks
Carl Robert Jakobson
Õppetöö keel 19. sajandil alguses ja keskpaigas Tartu ülikoolis
Mõisniku õigus karistada talupoegi oma mõisas
Kodukariõigus
Soomlaste rahvuseepos
Kalevala
Laulu- ja teatriselts (linnaselts) Tartus
Vanemuine
Kirjamees, kes hakkas 1863. aastast Tartus välja andma ajalehte Eesti Postimees
Johann Voldemar Jannsen
Kooliõpetaja ja vaimulik, kes hakkas vedama Aleksandrikooli liikumist
Jakob Hurt
Tasumine mõisnikult saadud maa eest teotööga, saadustega või rahaga
Rent
Esimene eestikeelne näidend (autor Lydia Koidula)
Saaremaa onupoeg
Laulu- ja teatriselts (linnaselts) Tallinnas
Estonia
Lydia Koidula isa
Johann Voldemar Jannsen
Põltsamaa lähedale asutatud kõrgem rahvakool 19. sajandi lõpul
Aleksandrikool
Aasta, millal Eestimaal kaotati pärisorjus
1816
Kaks 19. sajandil ilmunud ajalehte, mis ilmuvad ka tänapäeval
"Postimees" ja "Sakala"
Suurüritus, mis aitas kaasa paljude uute lauluseltside ja -kooride tekkimisele
Üldlaulupidu
rahvusliku liikumise tegelane, kes 1888. aastal kutsus üles kogu eesti rahvast koguma vanu rahvalaule, muistendeid, vanasõnu jne
Jakob Hurt
Õppekeel eesti koolides ja ülikoolis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul
vene keel
Seadus, mis andis talupoegadele täieliku liikumisvabaduse Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa piirides
Passiseadus