Jaotus
Lihaskudede jaotus
silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude
Luu kui organi ehitus
luuümbris e periost (sisemine ja välimine kiht)
luuüdi õõne poolt endost
fibroosne kiht koosneb kollageensetest kiududest
sisemise kihi kaudu toimub luukoe regeneratsioon
Kusejuha ja kusepõie ehitus
KUSEJUHA:
Limaskest (transitoorne epiteel, proopria, submukooskiht)
Lihaskest (sisemine pikikiht, ringkiht, välimine pikikiht)
Adventsiaalkest
KUSEPÕIS:
Limaskest (transitoorne epiteel, proopria, submukooskiht)
Lihaskest (sisemine pikikiht, ringkiht, välimine pikikiht)
Adventsiaalkest
Keel ja keelepapillid. Maitsmiskarikad
Keel on lihaseline organ, mille vaba pinda katab limaskest. Keeleselg on kaetud papillidega. Dorsaalsel pinnal eristatakse keeleselga, keelepära ja nende vahele jäävat maistmisregiooni.
Papillid: niitpapillid, seenpapillid, vallpapillid, lehtpapillid
Maitsmiskarikad esinevad maitsmispapillidel. Maitsmispungades eristatakse: maitsmisrakke, tugirakke, basaalrakke.
Tüümus
Tüümus on kahesagarikuline organ sagarikulise ehitusega.
Sagarik omakorda jaguneb perifeerelt paiknevaks kooreks ja tsentraalseks säsiks.
Sagarike säsiosad on omavahel ühenduses säsiväätide abil, milles kulgevad närvid ja veresooned.
Säsiosas moodustuvad Hasalli kehakesed.
Sagarikevaheline sidekude moodustab organi strooma.
Tüümuses paljunevad T-lümfotsüüdid.
Närvilõpmete jaotus
retseptoorsed e. sensoorsed närvilõpmed (ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks)
efektoorsed (närviimpulsside ülekandmine närvist lõpporganisse)
Osteoni ehitus
luukoe morfofunktsionaalne ühik, mille moodustavad Haversi kanal ja Osteoni lamellid. Osteotsüüdid osteoni lamellide vahel luulakuunides (lakuunid ühenduses luukanalikestega, milles osteotsüütide jätked). Väljast piiritletud kittjoonega. Osteoni kanaleid ühendavad Volkmanni kanalid.
Testis. Seemneväädituubuli seina ehitus
TESTIS- väänilised seemnetorukesed, testise sagarikud, valkjaskest, interstitsiaalne sidekude
Seemneväädituubuli seina moodustab õhuke sidekoeline proopria ja spermatogeenne epiteel.
spermatogoonid (ümar ja tume tuum, basaalseimalt)
primaarsed (suurimad) ja sekundaarsed spermatotsüüdid
spermatiidid (need enam ei paljune, ehituvad ümber spermideks)
spermatosoidid (valendikupoolseimad)
tugirakud
Suuõõs. Pehme ja kõva suulagi
Suuõõne limaskesta epiteel on kõrge vastupidavusega, suure regeneratsioonivõimega, suure vastupanuvõimega infektsioonidele.
Limaskesta prooprial on kiudsidekoeline ehitus, puudub limaskesta lihaskest, submukooskiht on nõrgalt kujunenud ja kohati puudub.
Limaskest on kutaanset tüüpi st moodustub mitmekihilisest sarvestumata lameepiteelist ja selle alla jäävast kiudsidekoelisest proopriast.
Pehme suulagi- asetseb neelu pool
Kõva suulagi- asetseb eespool
suuõõne organid:
keel
süljenäärmed
tonsillid
hambad
Põrn
Organi sidekoelist kihnu katab pealt serooskest. Kihnust lähevad organi sisse põrgad e. trabeekulid.
Kihn ja trabeekulid koos väikeste veresoonte võrgustikuga moodustavad põrna strooma.
Parenhüümi nimetatakse põrna pulbiks, mis koosneb punasest ja valgest pulbist.
Punane pulp = põrnaväädid + venoossiinused
Valge pulp= lümfifolliikulid + lümfoidtuped
Põrna vereringes eristatakse arteriaalset ja venoosset süsteemi. Veri liigub: põrna arter- trabekulaararter- pulbiarter- tsentraalarter- pintselarterioolid- ellipsoidarterioolid- lõppkapillaarid- põrna venoosssiinused- pulbi veen- trabekulaarveen- põrna veen.
Närvirakkude jaotus
unipolaarsed, pseudounipolaarsed, bipolaarsed, multipolaarsed
Silelihaskiu ehitus
troofilist aparaati (käävrakuline tuum)
kontraktiilset aparaati (müofibrillid)
tugiaparaati (plasmalemm, basaalmembraan, endomüüsium)
Silelihaskude on vegetatiivse innervatsiooniga, regeneratsioon piiratud.
Munajuha ja selle alaosade ehituse iseäeasused
Limaskest (üherealinne silindriline epiteel, sidekoeline proopria, submukoosa ja näärmed puuduvad); lihaskest (sisemine ringkiht, välimine pikikiht rohkete veresoontega); serooskest (ühekihiline lameepiteel, sidekoeline subseroosa)
Sisekõrva jaotus. Retseptoorsed väljad ja rakud.
Sisekõrva moodustavad luuline labürint (poolringkanalid, esik, tigu) ja membranoosne labürint (poolringjuhad, kotike, mõik, teojuha)
Sisekõrva retseptoorsed väljad paiknevad poolringjuhade kolmes laiendis (kolm ampullharja, karva- ja tugirakud). Kotikeses ja mõigus (mõigu-kotikese tänn) ja teojuhas kuulmisrakud.
Kilpnääre
Kilpnääre koosneb kiudsidekoeliste põrkade ehk trabeekulitega (trabeculae) üksteisest eraldatud suuremast ja väiksemast sagarikest (lobuli).
Iga sagariku parenhüüm (parenchyma) moodustub ainukihilise kuup- või silinderepiteeliga piiratud põiekestest - kilpnäärme folliikulitest.
Epiteeli rakud võivad moodustada interfollikulaarseid saarekesi.
Nääret katab kapsel, parem ja vasak sagar, mille vahele jääb kitsus ja mille sees on trabeekulid. Esineb sagarikevaheline sidekude.
C-rakud on epiteelirakud, mis paiknevad folliikulite vahel.
Luukoe jaotus
põimikluukude
lamellaarne luukude
dentiin
tsement
Seljaaju ehitus
Seljaaju koosneb hall- ja valgeainest. Seljaaju keskel paikneb seljaaju tuumi (e. neuroneid) sisaldav hallaine. Hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks, mida ühendab komissuur. Seljaaju valgeaine koosneb närvikiududest, mis on koondunud ees-, külg- ja tagaväätideks. Eesväädid eraldatud eesmise mediaanfissuuri ja tagaväädid tagumise septi abil. Seljaaju keskel on tsentraalkanal. Hallaines on eristatav ka dorsaalsed, lateraalsed ja ventraalsed sarved.
Piimanäärme histoloogiline ehitus
Lakteeriv udar: alveool, intralobulaarjuha, interlobulaarne sidekude, interlobulaarjuha
Mittelakteeriv udar: mittelakteeriv sagarik, piimakivindid, interlobulaarne sidekude, alveoolid, interlobulaarjuha
Reetina. Fotoretseptoorsed rakud.
Fotoretseptorid on esimese (retseptoorse) neuroni tugevalt modifitseerunud apikaalsed osad kepikeste ja kolvikestena. Fotoretseptoritele langev valgus peab läbima kõik reetina sisemised kihid.
Võrkkestas eristatakse pimeosa ja optilist osa, nende piiriks on saagserv (ora serrata). Reetina optiline osa koosneb kümnest kihist.
Reetina kihid:
Pigmentepiteel
Kepikeste ja kolvikeste kiht
Välimine piirikiht
Välimine tuumade kiht
Välimine põimikkiht
Sisemine tuumade kiht- horisontaal ja amakriinrakud
Sisemine põimikkiht
Ganglionaarkiht- ganglioni rakud
Närvikiudude kiht
sisemine piirkiht
Neerupealis
Neerupealis koosneb arenguliselt, ehituselt ja talituselt kahest osast - neerupealise koorest ja säsist.
Neerupealise koor jaotub omakorda kolmeks erineva funktsiooniga kihiks: glomeruloostsooniks, fastsikulaattsooniks ja retikulaartsooniks.
Säsi: rakud suuremad, heledam selge tuumakesega tuum. Säsis sünteesitakse adrenaliini ja noradrenaliini
Endokriinorganite jaotus
tsentraalsed organid
hüpotaalamus (liberiinid)
hüpofüüs (tropiinid)
epifüüs ehk käbinääre
perifeersed organid
kilpnääre (türoksiin)
kõrvalkilpnääre (kaltsitoniin)
neerupealis (mineralokortikoidid, glükokortikoidid, adrenaliin jm)
segaorganid
kõhunäärme saared (pankrease saared)
platsenta
sugunäärmed: munand, munasari
Mao ehitus
eesmao ehitus:
limaskest
mitmekihiline sarvestunud lameepiteel
proopria kiudsidekoeline
limaskesta lihaskiht
submukooskiht
lihaskest
peamiselt silelihaskude
sisemine ja väline kiht
serooskest
Emakaseina ehitus
Endomeetrium ehk limaskest
epiteel
proopria (subepiteliaalne kiht, kompaktkiht, spongiooskiht, emakanäärmed, veresooned)
Müomeetrium ehk lihaskest- silelihaskimbud, sidekude
Perimeetrium ehk serooskest
Endomeetriumi pinda katab ühekihiline prismaatiline epiteel, järgneb sidekoeline proopria.
Müomeetrium koosneb kahest kihist: ringkiht ja pikikiht. Müomeetriumi moodustab silelihaskude.
Silma ees- ja tagakamber. Tsiliaarkeha, silmalääts ja klaaskeha.
Eeskamber asub iirise ja sarvkesta vahel ning seda täidab tagakambrist pupilli kaudu tulev vedelik.
Tagakamber asub iirise taga ning läätse ees ning mahutab silma sisevedelikku.
Tsiliaarkeha e. ripskeha koosneb tsiliaarjätketest ning selle ülesanne on kokkutõmbe või lõõgastumise kaudu muuta läätse kuju kumeramaks või lamedamaks.S
Silmalääts on läbipaistev, läätsesubstantsi moodustavad läätsekiud, mis tihenevad läätse keskel tuumaks. Läätse katab kihn ja eesküljel ühekihiline kuupepiteel.
Klaaskeha on 98-99% ulatuses veest koosnev mass, mis täidab silmamuna ja kinnitub võrkkestale. Ülesandeks on kaitsta ja hoida silma kuju kerakujulisena.
Seljaaju
Seljaaju koosneb hall- ja valgeainest. Seljaaju keskel paikneb seljaaju tuumi (e. neuroneid) sisaldav hallaine. Hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks, mida ühendab komissuur. Seljaaju valgeaine koosneb närvikiududest, mis on koondunud ees-, külg- ja tagaväätideks. Eesväädid eraldatud eesmise mediaanfissuuri ja tagaväädid tagumise septi abil. Seljaaju keskel on tsentraalkanal. Hallaines on eristatav ka dorsaalsed, lateraalsed ja ventraalsed sarved.
Seljaaju neurotsüüdid: motoneuronid, sümpaatilised neuronid, väädirakud, siserakud.
Tuumad: posteomarginaalne tuum, rinnatuum, intermediomediaalne ja -lateraalne tuum, mediaalne ja lateraalne motoorne tuum, dorsaalsamba päristuum.