EESTI KEEL
Just need kolm täishäälikut on eesti keele üheksast vokaalist 3., 6. ja 9. kohal.
i, õ, ü
Täishäälikud ehk vokaalid on eesti keeles a e i o u õ ä ö ü
Just nii mitu osa on Anton Hansen Tammsaare epopöas "Tõde ja õigus".
5 osa
"Tõde ja õigus" ilmus aastatel 1926–1933.
Just selle eesti luuletaja teosel "Seltsimees laps" põhineb ka samanimeline film.
Leelo Tungal
Kirjanik Leelo Tungal tähistab sel aastal oma 75. sünnipäeva.
Just seda tähendab kõnekäänd "kops läks üle maksa".
Vihastas
Just seda tähtpäeva tähistatakse esimese eesti kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval.
emakeelepäev
Esimest korda peeti emakeelepäeva 1996. aastal.
Just nii nimetatakse sõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse.
Üte
Üte eraldatakse muust lausest komadega (nt Tere, lugupeetud kuulajad!)
Just sel ametipostil töötasid nii rahvuseepose "Kalevipoeg" loomise mõtte algataja F. R. Faehlmann kui ka eepose koostaja F. R. Kreutzwald.
Arstina.
F. R. Faehlmann oli Tartus arst, F. R. Kreutzwald Võrus.
Jutustuse "Tasuja" autor, kelle sünnist möödub sel aastal 160 aastat.
Eduard Bornhöhe
Eduard Bornhöhed peetakse eesti ajaloolise romaani kui žanri rajajaks.
Jutustuse "Tasuja" sündmustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal (1343-1345).
Lühike vaimukas üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu.
Anekdoot
Just tema sünniaastapäeval (30. jaanuaril) tähistatakse eesti kirjanduse päeva.
Anton Hansen Tammsaare
Just need kolm käänet neljateistkümnest algavad O-tähega.
Omastav, osastav, olev
Just selles kuus toimub Andrus Kiviräha raamatu "Rehepapp" tegevus.
November.
Raamatu pealkiri on "Rehepapp ehk November"
Just seda 19. sajandi alguses elanud eesti kirjanikku peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks.
Kristjan Jaan Peterson
Luuletaja Kristjan Jaan Peterson elas aastatel 1801-1822. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Kirjaniku sünniaastapäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.
Sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena (nt "Kalevite kangem poega...")
Algriim
Algriim on iseloomulik eesti regivärsile ("Kalevipoeg").
Just seda päeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval.
Rahvusvaheline lasteraamatupäev
Nimetage neli eesti keele sugulaskeelt läänemeresoome keelte seast (s..., k..., v..., v..., i..., l...)
soome, karjala, vadja, vepsa, isuri ja liivi keel
Just nende sõnadega algab Oskar Lutsu romaan "Kevade".
"Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..."
Just selle tuntud filmi laulusõnad on kirjutanud sel aastal 80. juubelit tähistav luuletaja Paul-Eerik Rummo.
"Viimne reliikvia"
Film "Viimne reliikvia" sai valmis aastal 1969. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Tuntumad laulud filmist on "Pistoda laul" ja "Mässajate laul".
Just selle rahvaluule lühivormi näited on "Enne mõtle, siis ütle!" ja "Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest."
Vanasõna
Just selles kuus peetakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel ettelugemise päeva.
oktoober
Ettelugemise päeva tähistatakse alates 1994. aastast.
Just need on sõnavara rikastamise neli peamist teed - näitesõnadeks a) lumelaud, b) autostuma, c) spaa, d) sulnis
liitmine, tuletamine, laenamine, tehissõna loomine
Eno Raua raamatu "Naksitrallid" pealkirjast tuttav sõna naksitrall tähendab õigekeelsussõnaraamatu ja seletava sõnaraamatu järgi just seda.
Keegi tore, vahva, hakkaja.
Juures on märgend NALJ (naljatlev).
Just see väljamõeldud alevik on sel aastal 135. sünniaastapäeva tähistava Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja ("Kevade", "Suvi", "Sügis") keskne sündmuskoht.
Paunvere
Paunvere sarnaneb suuresti Lutsu kodukoha Palamusega.
Mõistatuste "Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane?" ja "Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?" vastused
Nimi / uni
Soome-ugri rahvaid, kultuuri ja keeli tutvustav tähtpäev oktoobrikuus
hõimupäev
Hõimupäevade tähistamisel osaleb soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja muusikuid Ungarist, Soomest, Venemaalt jm.