K
Need imetajad hoiavad oma küüru sees vett
Kaamel
See lind on Euroopa suurim kanaline
Metsis
Eestis väga arvukas ja levinud roomaja
Rästik
Selle roomaja looduslikeks vaenlasteks on väikekiskjad, röövlinnud, toonekured, hallõgijad jne
Arusisalik
Eesti rannikuvetes kohtab seda kala liiki kõikja
Siig
See kala on läänemeres ja kõikjal Eesti vetes laialt levinud
Kilu
Tänapäeval on see imetaja üle maailma levinud koduloom
Merisiga
Roheline põõsalind on selle linnu rahvapärane nimi
Rohevint
Meelsasti söövad seda kala säga, haug, koha ja luts.
Ahven
Selle roomaja kaevuva eluviisi tõttu teatakse nende madude kohta üsna vähe
Silindermadu
See imetaja on ökosüsteemis võtmeliik
Kobras
See imetaja on Maa-aluse eluviisiga, kaevab pikki tunnelisüsteeme.
Mutt
See lind on enamasti paigalind
Roherähn
Selle kala rahvapärased nimetused on Ualan, pikk, põõsaalune, nulk, viu, vantsus
Angerjas
Sarvedega madu.
Sarvirästik
Väliselt sarnaneb see imetaja hiiglasliku suurepealise meriseaga.
Kapibara
Eesti arvukaim linnuliik
Metsvint
See roomaja on poolkaevuva eluviisiga
Rullmadu
Selle kahepaikse teine nimetus Mehhiko tömpsuu
Aksolotl
See konn on palju kasutatud mudelobjekt embrüoloogilistes ja molekulaarbioloogilistes uuringutes
Siberi konn
See kahepaikne on Kogu Eestis arvukas populatsioon tõusutrendis.
Kärnkonn
Erinevalt teistest rästastest võib selle rästa pesa asetseda ka maapinnal või kännutüükal.
Musträästas
See kala on toiduks paljudele röövkaladele
Räim
Ainuke kärnkonn kes talub riimvett
Aaga
Selle konna nimes on üks vene linna nimi.
Suur-kannuskonn