A
B
C
D
E
100

esitähtede kokkukõla

algriim

100

lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süžee ning tegevuse aeg ja koht

anekdoot

100

vastandsõnad

antonüümid

100

enda kirjutatud elulugu

autobiograafia

100

algselt kahekõne, hiljem ka mitme inimese kõne

dialoog

101

mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust

aforism

101

keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik)

ballaad

101

üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend

draama

101

üks kirjanduse põhiliik, milles kujutatakse sündmusi, tegelasi ja olukordi tõepärastena

eepika

101

ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari

epopöa

102

pilkejutt, veste

följeton

102

samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad

homonüüm

102

jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied – kevad, kägu – suvi, krüsanteemid – sügis, härmatis – talv

haiku

102

kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstis ja väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse.

idee

102

novelli ja romaani vahepealne žanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum ja mille kolm põhikomponenti on süžee, tegelased ja miljöö.

jutustus

103

kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused

karakter

103

koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm)

komöödia

103

seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul

kriminaalkirjandus

103

muinasjutt, millel on kindel autor

kunstmuinasjutt

103

rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse

kõnekäänd

104

tähenduse ülekanne sarnasuse alusel, sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga

metafoor

104

teose aeg-ruum

miljöö

104

kirjandusteose mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette

monoloog

104

teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust

motiiv

104

rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest ja jaguneb ime-, looma- ja tõsielulisteks ...-ks

muinasjutt

105

rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega, peegeldab rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast

muistend

105

rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata

mõistatus

105

usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt

müüt

105

rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt, mille sündmustik on valdavalt tõsieluline

naljand

105

tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga

novell

106

pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms

ood

106

lüroeepika žanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee

poeem

106

folkloor, rahva suuline sõnalooming

rahvaluule

106

rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim ja värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda

regivärsiline rahvalaul

106

draamateoses selgitav märkus tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, žestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta

remark

107

häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe

riim

107

ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas

romaan

107

seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus

seikluskirjandus

107

13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks

sonett

107

luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised ...d

stroof

108

lavateose väikseim terviklik osa; etteaste, milles ei muutu näitlejate koosseis laval (Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks)

stseen

108

võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Näiteks: koit – noorus, vabadus; loorber – kuulsus

sümbol

108

häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad

sünonüümid

108

kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus

süžee

108

kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses

tragöödia

109

õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi (rebane - kaval, eesel - rumal, hunt - ahne, jänes -arg inimene jne).

valm

109

lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm).

vanasõna

109

koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel

tegelaskoomika

109

koomikavõte, mis põhineb tekkivatel olukordadel

situatsioonikoomika

109

häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe

riim

M
e
n
u