Eesti
poliitilised rühmitused
..... keda ja mida?
..... keda ja mida?
..... keda ja mida?
Majandusmehed (praktilised reformijad)
Esindasid mõõdukat kodanlust (nt ärimehed, taluperemehed).
Toetasid järkjärgulist majanduslikku arengut ja koostööd Vene riigiga.
Olid sageli rahvuslikult meelestatud, kuid vältisid revolutsioonilist tegevust.
Aatemehed (rahvuslikud ideoloogid)
Taotlesid eestlaste rahvuslikku ärkamist ja kultuurilist enesemääramist.
Paljud neist kuulusid noore haritlaskonna hulka.
Toetasid iseseisvat eesti haridust, ajakirjandust ja rahvuskultuuri.
Sotsiaaldemokraadid
Toetasid töölisklassi õigusi ja sotsiaalset võrdsust.
Olid tihti revolutsiooniliste vaadetega, toetades Vene impeeriumi muutmist demokraatlikuks.
Tekkisid seoses töölisliikumise kasvuga linnades.
Tartu rahuleping
Allkirjastati Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel.
Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust de jure.
Määrati kindlaks Eesti idapiir.
Venemaa loobus Eesti suhtes igasugustest nõudmistest.
Vabadussõjalaste liikumine
Vapsid
Rahvuslik ja populistlik liikumine, kuhu kuulus palju Vabadussõja veterane.
Kritiseeris parlamentaarset süsteemi ja saavutas rahva seas suure toetuse 1930. aastatel.
Nende tõus tekitas hirme autoritarismi ja isegi fašismi ees.
Mis toimus 17. juuni 1940
Juunipööre
NSV Liit okupeeris Eesti, tuues riiki lisavägesid ning sundis Eesti valitsust tagasi astuma.
Olulised sündmused:
Moodustati uus marionettvalitsus eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.
Toimusid võltsitud Riigivolikogu valimised, mille tulemusena kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Eesti liideti ametlikult NSV Liiduga 6. augustil 1940.
Teine Nõukogude okupatsioon
Pärast Punaarmee pealetungi alustas NSVL taas Eesti okupeerimist.
Eesti iseseisvuse taastamiseks tehti viimane katse enne Punaarmee saabumist.
1905. aasta revolutsioon Eestis
Alguse sai Venemaal kaotatud sõjast Jaapaniga ja majanduslikust kriisist.
Eestis avaldus see rahutustes, streikides, miitingutes ja rünnakutes baltisaksa mõisate vastu.
Tugev repressioon: Venemaa keisrivalitsus saatis karistussalgad, toimusid hukkamised ja vangistamised.
Poliitiline ärkamine: esmakordselt esitati avalikult nõudmisi eestlaste õiguste kohta.
Tekkisid esimesed parteid ja poliitiline organiseerumine.
Demokraatliku Eesti ülesehitamine (1920)
Pärast iseseisvuse saavutamist 1918. aastal rajati Eestisse parlamentaarne demokraatia.
aasta põhiseadus oli üks demokraatlikumaid Euroopas, rõhutades kodanikuvabadusi, võrdsust ja üldist valimisõigust.
See pani aluse Eesti õiguslikule ja poliitilisele traditsioonile.
Mis toimus 1934?
aastal Konstantin Päts kehtestas erakorralise seisukorra, peatas parlamendi töö ja keelas parteid, et peatada vapside tõus.
See tähistas autoritaarse režiimi algust (1934–1940), mida kutsutakse Vaikivaks ajastuks, sest poliitiline avalik arutelu vaikis.
Demokraatia asendus isikuvõimuga.
Johannes Vares-Barbarus
Arst, kirjanik ja poliitik, kelle NSVL nimetas peaministriks presidendi ülesannetes.
Oli üks peamisi Eesti NSV loomise ja liitmise vormistajaid.
Tegi koostööd okupatsioonivõimudega, kuid tema rolli hinnatakse vastuoluliselt.
Otto Tiefi valitsus
President Jüri Uluots määras Otto Tiefi peaministriks ülesandega taastada Eesti Vabariik.
Tiefi valitsus kuulutas välja Eesti iseseisvuse, heiskas Toompeale sinimustvalge lipu.
Valitsuse liikmed vangistati kiiresti NSVL-i poolt. Tief ise viidi Siberisse.
Veebruarirevolutsioon 1917 ja selle mõju Eestis
Revolutsiooni mõjud:
Tsaar Nikolai II loobus troonist, Venemaast sai ajutise valitsuse juhitud vabariik.
Eestis taastati ajutiselt sõna-, koosoleku- ja trükivabadus.
Eesti sai autonoomia – moodustati Eestimaa kubermang, kuhu kuulusid ka seni Liivimaale kuulunud eestlaste alad.
Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu (Maapäev):
Valiti 1917. aasta sügisel.
Maanõukogu kuulutas end Eesti kõrgeimaks võimuks.
Eesti poliitiline korraldus
Eesti oli parlamentaarne vabariik, kus keskne võimuorgan oli Riigikogu.
Valitsused vahetusid tihti ja parteiline killustatus põhjustas poliitilist ebastabiilsust—see aitas mõista, miks hiljem demokraatiast eemalduti.
Konstantin Päts
Oluline tegelane Eesti iseseisvumisel ja hiljem esimene president (ning autoritaarne juht).
Teda peetakse nii riigi rajajaks kui ka demokraatia lõpetajaks.
Juuniküüditamine
14. juuni 1941
NSV Liidu korraldatud massiline küüditamine Balti riikidest.
Eestist viidi vägivaldselt ära üle 10 000 inimese – sh naised, lapsed, vanurid.
Paljud neist surid teel Siberisse või vangilaagrites.
Repressioonid teisel Nõukogude okupatsioonil
Uued küüditamised (märtsiküüditamine 1949).
Metsavendluse mahasurumine, massilised arreteerimised, sundkollektiviseerimine.
Katse hävitada rahvuslik eliit ja identiteet.
Eesti iseseisvumine
1918. aasta märts:
Saksa väed hõivasid Eesti.
24. veebruaril 1918 kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja Eesti Vabariigi iseseisvuse.
Saksa okupatsioon ei tunnustanud iseseisvust, kuid pärast Saksamaa kaotust I maailmasõjas 1918 novembris sai iseseisvus teoks.
Kultuurautonoomia
aastal anti rahvusvähemustele kultuuriline autonoomia (nt sakslased, juudid).
See oli oma ajas edumeelne ja näitas lugupidamist vähemusrahvuste õiguste vastu.
Rahvusvaheliselt hinnatud näide tolerantsest rahvusriigist.
Johannes Laidoner
Vabadussõja väejuht ja hiljem Pätsi liitlane.
Tähistas rahvuslikku kaitset ja stabiilsust, kuid aitas samas autoritaarset korda kehtestada.
Suvesõda
juuni–juuli 1941
Eesti mehed ja metsavennad püüdsid enne Saksa vägede saabumist vabaneda Nõukogude võimust.
Imperialism ja selle ilmingud
Imperialism – poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi mõjuvõimu väljaspool oma piire, sageli kolooniate kaudu.
Tunnused ja ilmingud:
Euroopa suurriigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa) vallutasid Aafrikas ja Aasias territooriume.
Koloniaalvõimude vahel tekkisid pinged (nt Inglismaa vs Saksamaa Aafrikas).
Majanduslik, poliitiline ja sõjaline rivaalitsemine
Vabadussõda
Algus: 28. novembril 1918 tungisid Nõukogude väed üle Narva jõe.
Vastaseks olid:
Nõukogude Venemaa Punaarmee.
Landeswehr (Saksa vabatahtlikud ja baltisakslased Lätis).
Eestil õnnestus luua rahvavägi, tänu vabatahtlikele, välisabile (Soome, Suurbritannia) ja tugevatele juhtidele (nt Johan Laidoner).
Ida rinne (Narva, Tartu): Punaarmee vastu.
Lõuna rinne (Valga, Võru): Punaarmee ja Landeswehri vastu.
Läänerinne (Põhja-Läti): Landeswehri sõda suvel 1919 (Võnnu lahing, 23.–24. juuni 1919).
Maareform
Maa jagati ümber—suurmaaomanikelt (peamiselt baltisakslased) võeti maa ja jagati Eesti talupoegadele.
Oluline samm ühiskondliku võrdsuse suunas ja klassipingete vähendamiseks.
Tugevdanud rahvuslikku ühtsust ja ustavust noorele riigile.
Baaside leping
28. september 1939
Eesti pidi lubama Nõukogude sõjaväebaasid oma territooriumile.
See tähendas de facto iseseisvuse kaotuse algust.
Hjalmar Mäe
Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse juht. Tegi koostööd Saksa võimudega, lootes autonoomiat, kuid tegelikku iseseisvust ei saavutatud.
Sõjalised liidud enne I maailmasõda
Kolmikliit (1882):
Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
Kaitse eesmärgil sõlmitud liit.
Antant (1907):
Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia
Vastukaaluks Kolmikliidule.