EPITEEL
Kude, mis katab keha ja elundite pindu ning vooderdab õõsi.
Epiteelkude
Kude, mis ühendab ja toetab teisi kudesid, moodustades elundite raamistiku.
Sidekude
Kude, mis võimaldab kehal liikuda tänu kokkutõmbele.
Lihaskude
Kude, mis juhib ja koordineerib organismi tegevust elektriliste impulsside abil.
Närvikude
Õhuke kiht, mis ümbritseb rakku ja reguleerib ainete liikumist rakku ja sealt välja.
Rakumembraan
Epiteelikude liik, mis kaitseb keha välispinda ja siseõõsi.
Katteepiteel
Kude, mis täidab kehaõõsi ja transpordib toitaineid ning jääkaineid.
Veri
Vöötlihaskude, mis töötab tahtlikult ja kinnitub luude külge.
Skeletilihas
Närvikoe põhirakk, mis edastab ja võtab vastu närviimpulsse.
Neuron
Organell, mis sisaldab DNA-d ja juhib raku elutegevust.
Rakutuum
Epiteelikude liik, mis toodab ja eritab aineid, näiteks higi või hormoone.
Näärmeepiteel
Kude, mis koosneb rakkudest ja rasvapiiskadest ning aitab energiat talletada.
Rasvkude
Lihaskude, mis asub siseelundite seintes ja töötab tahtmatult.
Silelihas
Elund, mis töötleb informatsiooni ja juhib keha tegevusi.
Aju
Organell, kus toimub valkude süntees.
Ribosoom
Elund, mis koosneb peamiselt katteepiteelist ja kaitseb organismi väliskeskkonna eest.
Nahk
Kude, mis on jäik tänu mineraalainetele ja moodustab luustiku.
Luukude
Ainulaadne lihaskude, mis moodustab südame seina ja töötab rütmiliselt.
Südamelihas
Elund, mis juhib impulsse ajju ja ajust välja, paikneb lülisambakanalis.
Seljaaju
Membraaniga ümbritsetud organell, kus toodetakse ATP-d – raku energiaallikat.
Mitokonder
Selle koe ülesanne on kaitsta, toota ja imada aineid sõltuvalt elundist, kus see asub.
Epiteelkude
Elastne tugi- ja sidekude, mida leidub näiteks liigesepindadel ja kõrvades.
Kõhrkude
Selle koe töö tulemusena liiguvad elundid, veri ja kogu keha.
Lihaskude
Neuroni osa, mis katab aksonit ja kiirendab närviimpulsi liikumist.
Müeliinkate
Organell, mis sorteerib, pakib ja transpordib raku sees valke ja aineid.
Golgi kompleks