PÕLLUTAIMED
Eestis traditsiooniliselt kõige olulisem teravili tumeda leiva küpsetamiseks.
Rukis
Väike imetaja, kes kaevab käike mulla all, toitudes peamiselt vihmaussidest ja putukatest.
Mutt
Putukas, kes on aias kasulik, kuna sööb lehetäisid.
Lepatriinu
See on tavaline aiaumbrohi, millel on kollased õied ja mille juur on maas väga sügav.
Võilill
Kuidas nimetatakse neid lillede rühmi, mis õitsevad ja surevad ära sama aasta jooksul, mistõttu tuleb nad igal kevadel uuesti külvata või istutada?
Suvikud ehk üheaastased taimed
Kultuurtaim, mida kasvatatakse õli tootmiseks. Õitseb erkkollaste õitega.
Raps
Ta elab suurema osa ajast mulla all, kuid ronib maapinnale tavaliselt just pärast tugevat sadu, et mitte oma käikudesse ära uppuda – sellest on tulnud ka tema nimi.
Vihmauss
Need putukad on hädavajalikud enamiku marjade ja viljade tekkeks, kuna nad kannavad edasi õietolmu.
Mesilased
See suur, oranžikas-pruuni värvi ja ilma kojata võõrliik on Eesti aedades suur nuhtlus. Tal puuduvad siin looduslikud vaenlased ja ta sööb isuga pea kõiki taimi.
Hispaania teetigu
Kuidas nimetatakse lilli, mis elavad ja õitsevad mitu aastat järjest, ilma et neid peaks igal aastal uuesti külvama?
Püsikud ehk mitmeaastased taimed
See igapäevane toidutaim on pärit Lõuna-Ameerikast (Andidest) ja jõudis Euroopasse alles pärast suurte maadeavastuste algust.
Kartul
See väike pruunikas lind on tuntud oma heliseva laulu poolest, mida ta esitab kõrgel taevas väreledes (kohapeal lennates).
Põldlõoke
Kasulik kahepaikne, kes peidab end päeval ja jahib öösel tigusid, nälkjaid ja putukaid.
Kärnkonn
Kuidas nimetatakse keskkonnasõbralikku põllumajandust, kus umbrohu ja kahjurite tõrjumiseks on rangelt keelatud kasutada keemilisi mürke (pestitsiide) ja kunstväetisi?
Mahepõllumajandus
See pikk, püstine ja suursugune lill on vanaema aias tihti olemas ja kasvab kuni kolme meetri kõrguseks, pakkudes suuri, värvilisi õisi.
Tokkroos
Kuidas nimetatakse taimi, kes seovad õhulämmastikku mulla sisse (tänu juuremügaratele).
Liblikõielised
See musta-valgekirju sulestikuga lind on kergesti äratuntav oma pealael turritava pika tuti järgi ja ta pesitseb avatud põllumaastikul.
Kiivitaja
Kevadel on see lind aedniku suur sõber, sest korjab murust palju kahjureid, kuid marjade valmides muutub ta tüütuks külaliseks, kes võib kirsipuud tühjaks süüa. Teda tuntakse ka kui oskuslikku teiste häälte (isegi uksekella või kassi) järeleaimajat.
Kuldnokk
Lehtede alaküljel elavad väikesed pehmed putukad, kes imevad taime mahla ja toodavad kleepuvat ainet, mida nimetatakse nesteks.
Lehetäid
See kaunis, sinise või lilla õiega ilutaim on Eestis tihti kasvatatav, kuid on väga mürgine taim, millele on pandud nimi tema õiekuju järgi.
Käoking
Samal põllul eri aastatel erinevate põllutaimede kasvatamine.
Viljavaheldus
See ümara kehaga kanaline ei lenda talveks lõunasse, vaid elab põldudel aastaringselt, hoidudes talvel sooja hoidmiseks salkadesse.
Nurmkana
Lasteraamatutes joonistatakse teda tihti õuna või seent seljas kandmas, kuid päriselus on see ööloom kiskja, kes aias jahib hoopis tigusid ja putukaid ega söö taimset toitu.
Siil
Need süsimustad ja "ogalised" röövikud elavad suurte kogumikena kõrvenõgestel. Kuigi nad näevad välja ohtlikud, koorub neist üks Eesti tuntumaid ja ilusamaid punase-kirjusid päevaliblikaid.
Päevapaabusilma röövikud
See on Jaapani kunst miniatuursete puude kasvatamiseks pottides, kus puu kuju ja suurus hoitakse kontrolli all spetsiaalse kärpimise ja traatide abil.
Bonsai