Õigekiri ehk ortograafia
Moodusta alalütlev kääne sõnast "keegi".
kellelegi
Mida tähendab "söandama"?
julgema
Mis on tuletis?
Tuletis on liitega sõna, st liite abil oleme tuletanud ühest sõnast teise, nt mesi+nik=mesinik.
Mis on sõna "hüppamine" sõnaliik?
See on nimisõna.
Kas liidame -gi või -ki sõnale "ahv"? Miks?
ahvgi
Helilistele kaashäälikutele – l, m, n, r, v, j – nii nagu ka helilistele täishäälikutele – a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü – liitub gi-liide.
Kuidas on ainsuse nimetav sõnast "iibega"?
Mida tähendab "sulnilt"?
armsalt, veetlevalt
Mis on homonüümid? Too näide.
Sõnad, mille kirjapilt on sama, aga tähendus erinev, nt tee, tint, poe.
Mitu aega ja arvu on eesti keeles?
Eesti keeles on neli aega ja kaks arvu.
Kas vattjas või vatjas? Põhjenda.
Õige on vatjas, sest rakendub kaashäälikuühendi põhireegel.
Moodusta kõik lubatud ülivõrde vormid sõnast "hea".
kõige parem ehk parim
möödunud aastal, eelmisel aastal ehk
mullu
Mis on onomatopöa?
Loodushäälte jäljendus, nt klirdi, põmdi, mjäu.
Moodusta verbist "pühkima" umbisikulise tegumoe lihtminevik.
pühiti
Sõi bor.....i (š või šš). Põhjenda.
Õige on borši, sest kehtib kaashäälikuühendireegel.
Moodusta sõnast "ise" seestütlev kääne.
endast
hubane ehk
õdus
Mis on üte?
Otsekõnes selle nimi või nimetus, kelle (või mille) poole pöördutakse, nt Jüri, tule siia! Lapsed, olge tasa!.
Nimeta eesti keele kõneviisid.
kindel, tingiv, käskiv, kaudne
Kirjuta võõrsõnaga filmilavastaja, filmikunstnik.
režissöör
Moodusta käändelised vormid verbist "ehtima".
ehtima, ehtimas, ehtimast, ehtimaks, ehtimata, ehtida, ehtides, ehtiv, ehitav, ehtinud, ehitud
Leia lausest kaks väljendtegusõna
Kõik said aru, et neil kahel on mingi kana kitkuda.
Mida need tähendavad?
aru saama ehk mõistma
kana kitkuma ehk kellegagi tülitsema
Mis on laadivaheldus?
Tüvemuutus, mille puhul sõna mõnes vormis on sulghäälik või s ja mõnes pole, nt käsi-käe, sugu-soo.
Mille jaoks ja kuidas on abiks lause Tuleb tige peni ja uriseb?
Sõnades tuleb, tige ja peni on esimese silbi täishäälik ainsuse tüvevokaal, teise silbi täishäälik mitmuse osastava lõppvokaal: u-st ja i-st saab mitmuses e, nt lindu : linde, passi : passe, kivi : kive), ainsuse e-st saab mitmuses i (nt luike : luiki).