Bioloogia uurimisvaldkonnad
Millist organismirühma uurib botaanika?
Taimi
Miks on kaladele vajalik ujupõis?
Milline lindude luustiku eripära aitab neil õhus püsida?
Luud on seest õõnsad ja osad luud on kokku kasvanud, et luustik oleks kergem.
Kust/kuidas saavad taimed endale vajalikud toitained?
Fotosüntees (toodavad orgaanilisi aineid ise päikeseenergia abil veest ja mineraalainetest)
Nimeta kaks erinevat viljastumise viisi (nö asukohta järgi - kus munarakk viljastub)?
Kehasisene ja kehaväline viljastumine
Millist organismirühma uurib ornitoloogia?
Linde
Miks on kaladele vajalik küljejoon?
Aitab tajuda vee liikumist (sh aitab pareves ujumisel või vaenlase tajumisel).
Miks kuulub vaal imetajate, mitte kalade hulka? Nimeta vähemalt 2 tunnust.
Ta imetab oma poegi; hingab kopsudega; vaalal on vähemalt teatud eluetapis karvad (enne sündi).
Kellel neist on kõige lihtsama ehitusega süda, kellel kõige keerulisema? Kalad, imetajad, kahepaiksed, roomajad.
Lihtsaim: kalad. Kõige keerulisem: imetajad
Nimeta konnade paljunemise (arengu)etapid õiges järjekorras (3tk)
Kudu-kullesed-täiskasvanud konn
Nimeta bioloogia uurimisvaldkond, mis uurib muu hulgas karusid ja tiigreid.
Zooloogia
Nimeta kolm roomajat (liiki), kes elavad Eesti looduses.
Arusisalik, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss
Too kolm näidet, miks on linnud looduses olulised.
Nt putuktoidulised linnud hävitavad kahjureid; taimtoidulised levitavad seemneid; linnud ise on toiduks mitmetele teistele organismidele (väikesed linnud röövlindudele; munad väikekiskjatele...)
Nimeta iga loomarühma kohta õigesti: Kes neist on püsisoojased, kes kõigusoojased? Kalad, imetajad, kahepaiksed, linnud, roomajad.
Püsisoojased: imetajad, linnud
Kõigusoojased: kalad, kahepaiksed, roomajad
Nimeta kahepaiksete ja kalade paljunemise ühised tunnused (2)?
Kehaväline viljastamine. Viljastamine ja järglaste areng toimub vees.
Nimeta 5 tunnust, mis on omased KÕIGILE elusorganismidele.
1) rakuline ehitus (koosnevad rakkudest) 2) paljunemine 3) kasvamine ja arenemine 4) reageerimine keskkonna muutustele 5) ainevahetus
Kuidas jagatakse kalad selle järgi, millise soolsusega vees nad elavad? (3 rühma)
Siirdekalad, merekalad, mageveekalad
Mis on õhukotid, milleks organismil neid vaja on?
Õhukotid on lindude kopsude osad, õhu panipaigaks ja soojenemise kohaks. Kuna lind vajab lennates palju hapnikku, siis tänu õhukottidele on pidevalt tagatud hapnikurikka õhu juurdevool kopsu (mitte nagu teistel organismidel, kes välja hingamise hetkel uut hapnikku juurde ei saa).
Taliuinak (vähem sügav): *Ainevahetus aeglustub vähe. Kehatemp langeb mõne kraadi võrra. *Vajab vähem energiat kui aktiivsel perioodil, aga palju rohkem kui talveunes loom. *Energiat saab keha varurasvadest. *Ärkab uinakust kiiresti.
Talveuni (sügavam): Ainevahetus, südametegevus ja hingamine väga aeglased. *Kehatemp peaaegu sama, mis väliskeskkonnal *Vajab väga vähe energiat *Energiat saab keha varurasvadest *Ärkab unest aeglaselt
Miks on moondega areng kasulik?
Kuna järeltulijatel on vanematest erinev elupaik ja toit, siis ei teki nii suurt konkurentsi ühe liigi sees - suurema tõenäousesega jääb suurem hulk järglasi ellu.
Nimeta bioloogia haru, mis uurib putukaid.
Entomoloogia
Nimeta kõik 4 loomarühma, kes kuuluvad roomajate hulka.
Sisalikud, maod, krokodillid, kilpkonnad.
Too 5 konkreetset ja erinevat näidet, kuidas inimene imetajatest kasu saab.
Nt Liha toiduks (veis, siga, lammas...); (karus)nahk erinevate esemete valmistamiseks, nt jalanõud, kotid, jakid (veis, rebane, küülik, naarits); piim (lehm, kits, lammas) ja sellest valmistatud toiduained (juust, jogurt, kohupiim, jäätis..); vill lõnga ja kanga valmistamiseks (lammas, kits, alpaka..); lemmikloomad (koer, kass, närilised...); katseloomadena (rotid, hiired, küülikud); hävitavad kahjureid (nt kass, nirk, tuhkur jahivad närilisi); töö-ja veoloomadena (hobune, eesel, härg)
Püsisoojased peavad sööma rohkem, kõigusoojased vähem. Sest püsisoojased kasutavad suure osa toidust saadavast energiast kehatemperatuuri hoidmiseks (soojuse tootmiseks kehas).
Selgita, mis vahe on moondega ja otsesel arengul.
Moondega arengu puhul erinevad järglased algul oluliselt täiskasvanutest, nii välimuse kui siseehituse poolest. Neil on ka teistsugune toit, elupaik, eluviis. Noorjärke nimetatakse vastseteks ja nad peavad tegema läbi mitu erinevat arenguetappi enne vanemate sarnaseks muutumist.
Otsese arengu puhul on järeltulijad kohe vanematega sarnased nii välis-kui siseehituselt.