TAIMEDE TUNNUSED
ESIMESED, VÄGA LIHTSA EHITUSEGA ORGANISMID MAAL
EELTUUMSED (BAKTERID)
NENDE PEAMINE ELUKOHT
VESI (VEEKESKKOND)
NII PALJU LIIKE SAMBLAID ON EESTIS (+- 100)
600
SÕNAJALGTAIMEDE 3 RÜHMA
KOLLAD, OSJAD, SÕNAJALAD
NII NIMETATAKSE VETIKATE ORGANITEKS JAGUNEMATA KEHA
TALLUS
MAISMAATAIMEDE KÕIGE ALGELISEM RÜHM
SAMMALTAIMED
HIIDADRU VÕIB KASVADA NII KÕRGEKS
(+/- 10 m)
50 M
SAMBLAID, MILLE KEHA POLE ERISTUNUD LEHTEDEKS JA VARTEKS, VAID ON TALLUS, NIMETATAKSE NII
MAKSASAMMAL
KOLLA VÄIKESED LEHED PÜSIVAD TAIMEL ROHELISED KA TALVEL. ST NAD ON...
IGIHALJAD
RAKUTUUMATA ORGANISME NIMETATAKSE NII
EELTUUMSED ORGANISMID
TAIMEDE JA LOOMADE PEAMINE ERINEVUS ILMNEB SELLES ELUTEGEVUSES
TOITUMINE
NEED HOIAVAD VETIKAT VEEKESKKONAS PÜSTI
ÕHUPÕIED
TURVAS KASVAB AASTAS NII PALJU PIKEMAKS
1 MM
SEDA VAJAVAD KOLLAD, OSJAD, SÕNAJALAD SUGULISEKS PALJUNEMISEKS.
VESI
ÜHERAKULINE LEVIMISE- JA PALJUNEMISE VAHEND VETIKATEL, SAMMALDEL, SÕNAJALGADEL, SEENTEL
EOS
NEED TOESTAVAD TAIME, ET TA PÜSTI PÜSIKS
PUITUNUD KESTAGA RAKUD (JA RAKUSISENE RÕHK)
OHTLIK VETIKAS, KELLE "ÕITSEMINE" VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI
SINIVETIKAS
KARUSAMBLA TEINE NIMETUS
KÄOLINA
NII NIMETATAKSE SÕNAJALA MAA-ALUST VART
RISOOM
NIITJAD VÄLJAKASVED VARRE ALUMISES OSAS SAMMALDEL
RISOID
TAIMEDE VÕIMET PALJUNEDA KEHAOSADEGA NIMETATAKSE NII
VEGETATIIVNE PALJUNEMINE
ÜLEMISTE VEEKIHTIDE MIKROSKOOPILISED VETIKAD MOODUSTAVAD SELLE
TAIMHÕLJUM
SAMMAL PALJUNEB EOSTEGA, KUID VÕIB PALJUNEDA KA NII
SAMBLATÜKKIDEGA
AJASTUT, MILLA TEKKIS KOKKUSURUTUD TAIMEMASSIDEST KIVISÜSI, NIMETATAKSE TEADUSLIKUS KEELES NII
KARBON
SÕNAJALGTAIMI JA TEISI ARENENUD JUHTKOEGA TAIMI NIMETATAKSE NII
SOONTAIM