Oksiidid
See tuntuim oksiid tekib põlemise tagajärjel.
Süsinikdioksiid (CO2)
Hape mis on tuntud kui tööstushape ja mida kasutatakse ulatuslikult autode akudes ja väetistes.
Väävelhape (H2SO4)
Alus mis on tuntud ka kui seebikivi ja mida kasutatakse seepide ja puhastusvahendite tootmisel.
Naatriumhüdroksiid (NaOH)
Seda soola tuntakse kui lauasool, ning kasutatakse toidu maitsestamisel ja säilitamisel.
Naatriumkloriid (NaCl)
See ühend kuulub aluste klassi, ning seda kasutatakse torupuhastusvahendina.
Naatriumhüdroksiid (NaOH)
See aine tekib kütuste põlemisel, ning põhjustab ühtlasi happevihmasid.
Vääveldioksiid (SO2)
Hape mida kasutatakse metallide puhastamiseks, ning mida leiab ka inimese maomahlas.
Soolhape (HCl)
Alus mis on tugev eletrolüüt ja seda kasutatakse patareides ning väetistes.
Kaaliumhüdroksiid (KOH)
Sool mida leidub lubjakivis, marmori ja kriidina, ning kasutatakse ehitusmaterjalides
Kaltsiumkarbonaat (CaCO₃)
See oksiid eraldub inimesest kui ta välja hingab.
Süsinikdioksiid (CO2)
See oksiid on oluline tooraine metallitööstuses, ning on ühtlasi tuntud ka kui "korund".
Alumiiniumoksiid (Al2O3)
See hape on tugev oksüdeerija ja oluline väetiste tootmises.
Lämmastikhape (HNO₃)
See alus on gaasiline ühend, mida mida leidub loomade väljaheidete hulgast.
Ammoniaak (NH₃)
See sool on oluline väetise koostises, ning kasutatakse olulise kaaliumi allikana taimedele.
Kaaliumsulfaat (K₂SO₄)
See hape saadakse etanooli kääritamise ja etanaali oksüdeerimise teel.
Äädikhape (CH₃COOH)
See oksiid on peamine komponend liivas ja kvartskristallides, ning kasutatakse ka klaasi valmistamisel.
Ränioksiid (SiO2)
Sellist hapet kasutatakse toiduainetes hapesuse regulaatorina. Samuti ka roosteeemaldajana.
Fosforhape (H₃PO₄)
Alus mis on tuntud ka kui kustutatud lubi, ning mida kasutatakse mulla happesuse neutraliseerimiseks.
Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)₂)
Seda tuntakse ka kui söögisoodana ja kasutatakse küpsetamisel ning hapesuse neutraliseerimiseks.
Naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO₃)
See on toidulisand, mida kasutatakse siis, kui kaltsiumi tarbimine toiduga on ebapiisav.
Kaltsiumkarbonaat (CaCO₃)
See oksiid on pruunika värvusega ja õhusaaste komponent, mis tekib mootorikütuste põlemisel.
Lämmastikdioksiid (NO2)
Hape mis annab äädikale iseloomuliku lõhna ja maitse.
Äädikhape (CH₃COOH)
See alus on tuntud ka kui "piimjas magneesium" ja kasutatakse kõrvetiste raviks.
Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)₂)
Sool mida kasutatakse rauapuuduse raviks ja mida leidub ka väetistes.
Raudsulfaat (FeSO₄)
Seda alust leiab ulatuslikult kodus kasutatavate juuksevärvide koostisest.
Ammoniaak (NH₃)