Oksiidid
See gaasiline aine, mida hingame välja ja mis lisab joogile kihisust, on samas ka oluline kasvuhoonegaas. Mis aine on see?
CO₂ – süsinikdioksiid
Seda hapet kasutatakse laialdaselt väetistes ja autoakudes, kuid see on äärmiselt söövitav ja kuumust eraldav aine, kui segada veega. Mis aine on see?
H₂SO₄ – väävelhape
Seda ainet, tuntud ka kui seebikivi, kasutatakse seebi ja puhastusvahendite tootmisel ning see lahustab rasva ja mustuse tõhusalt. Mis aine on see?
NaOH – naatriumhüdroksiid
See aine, mida lisame sageli toidule maitseks, on vajalik ka keha elektrolüütide tasakaalu hoidmiseks ja seda kasutatakse ka teedele talveks jää sulatamiseks. Mis aine on see?
NaCl – naatriumkloriid
Seda ainet tuntakse ka kui "kustutamata lubi", ning ehituses segatakse seda sageli veega lubjamördi saamiseks. Mis aine on see?
CaO – kaltsiumoksiid
Seda hapet kasutatakse lõhkeainete tootmisel ja nitreerimiseks, et anda orgaanilistele ühenditele plahvatuslikud omadused. Mis hape on see?
HNO₃ – lämmastikhape
Seda leelist tuntakse ka kui lubjavett ja see reageerib süsinikdioksiidiga, moodustades tahke aine, mis tugevdab mörti. Mis aine on see?
Ca(OH)₂ – kaltsiumhüdroksiid
Seda ainet, tuntud ka kui salpeeter, kasutatakse püssirohu ja lõhkeainete koostises, kuna see aitab kaasa põlemisele. Mis aine on see?
KNO₃ – kaaliumnitraat
Seda väga söövitavat ja plahvatusohtlikku hapet kasutatakse perkloraatide tootmiseks, mida kasutatakse raketikütustes ja ilutulestikes. Mis hape on see?
HClO₄ – perkloriidhape
Seda soola, tuntud ka väetisena, kasutatakse lõhkeainetes ja vajab plahvatamiseks kuumuse allikat. Mis sool on see?
NH₄NO₃ – ammooniumnitraat