Oksiidid
Rahvapäraselt tuntud kui süsihappegaas. Leidub looduslikult atmosfääris. Tekib hingamisel, põlemisel ja karboniseeritud jookide valmistamisel. Kasutatakse karastusjookides, tulekustutites ja kasvuhoonetes taimekasvatuses.
See värvitu ja lõhnatu gaas on karastusjookide kihisemise põhjus.
Mis on süsinikdioksiid. CO₂
Rahvapärane nimetus akuhape. Tugev hape, mida kasutatakse akuvedelikus ja tööstuslikult väetiste tootmisel. Reageerib metallidega, moodustades sooli.
Seda tugevat hapet tuntakse ka akuhappena.
Mis on väävelhape. H₂SO₄
Kasutatakse seebi, paberimassi ja pesuvahendite valmistamisel. Tugev leelis, mis reageerib happeliste ainetega.
Seda alust tuntakse ka seebikivina.
Mis on naatriumhüdroksiid. NaOH
Rahvuspärane nimetus lauasool. Kasutatakse toidus maitsestajana ja säilitusainena. Esineb looduslikult kivisoolana.
See sool on meie toidulaual vältimatu koostisosa.
Mis on naatriumkloriid. NaCl
Lõhnatu ja mürgine gaas. Tekib mittetäielikul põlemisel, nt suitsetamisel. Kasutatakse metallide tootmises ja orgaanilises keemias. Väga ohtlik, kuna seondub vere hemoglobiiniga.
See ohtlik gaas tekib mittetäielikul põlemisel ja on inimesele mürgine.
Mis on süsinikmonooksiid. CO
Nõrk hape, mis esineb karastusjookides. Tekib süsinikdioksiid lahustamisel vees. Laguneb kergesti CO2-ks ja veeks.
Seda nõrka hapet leidub kihisevates jookides.
Mis on süsihape. H₂CO₃
Tuntud kui piimamagnesia,mida kasutatakse seedehäirete ravis. Nõrk alus, mis neutraliseerib moahapet.
Seda kasutatakse kõrvetiste raviks.
Mis on magneesiumhüdroksiid. Mg(OH)₂
Tuntud kui salpeeter. Kasutatakse väetistes ja ilutulestikes. Reageerib orgaaniliste ainetega, vabastades hapniku.
Seda soola kasutatakse ilutulestikes ja väetistes
Mis on kaaliumnitraat. KNO₃