Happed
Nõrk hape, mis tekib, kui süsihappegaas lahustub vees. Leidub gaseeritud jookides.
Süsihape (H2CO3)
Tuntakse kui "söögisool". Eluks vajalik aine.
Naatriumkloriid (NaCl)
See hapniku ja süsiniku ühend on tuntud kui gaas, mida tekib nii hingamisel kui ka põlemisel. Tuntud ka kui kasvuhoonegaas.
Süsinikdioksiid (CO₂)
Söövitav aine, mida kasutatakse torupuhastusvahendina. See aine keetmisel rasvaga moodustab seebi.
Naatriumhüdroksiid (NaOH)
See hape esineb inimese maomahlas ja aitab toitu seedida. Kasutatakse laialdaselt tööstuses.
Vesinikkloriidhape ehk soolhape (HCI)
See looduslik sool esineb lubjakivis ja kriidis. Seda ainet kasutatakse ehituses ning ta koosneb kaltsiumist ja karbonaatidest.
Kaltsiumkarbonaat (CaCO3)
Selle aine molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist. Must või tume värvus ja leidub mitmetes rauamaakides.
Raud(II)oksiid (FeO)
See veelahus lõhnab tugevalt ammoniaagile, on nõrk alus ja kasutatakse laialdaselt puhastusvahendites ning keemilistes protsessides.
Ammooniumhüdroksiid (NH3(aq)
... on värvuseta, tugev ja söövitav hape. Selle aine soolad kandsid eest rahva hulgas nimetusi "kübarmust" ja "sinine silmakiri".
Väävelhape, (H2SO4)
See aine on püssirohu üks peamisi koostisosi. Rahvakeeli kutsutakse "salpeetriks".
Kaaliumnitraat (KNO3)
See aine on tuntud kui kustutamata lubi. Seda ainet kasutatakse ka klaasi tootmisel.
Kaltsiumoksiid (CaO)
Tugev leelis, olles valge tahke aine. Kasutatakse vedelseebi ja patareide tootmiseks.
Kaaliumhüdroksiid (KOH)
Keskmise tugevusega hape. Kasutatakse värvainete, väetise, kütuse ja karastusjookide valmistamiseks.
Fosforhape (H₃PO₄)
Tuntud, kui söögisooda. Seda ainet kasutatakse pagaritööstuses, meditsiinis ja keemialaborites.
Naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3)
Üks kõige levinumaid aineid nii Maal kui ka universumis. See aine katab 71% Maa pinnast.
Vesinikoksiid (H2O)
Seda ainet kasutatakse polümeeride lisandina, et muuta need tulekindlamaks. Kasutatakse mõndades ravimites. Lagunemisel eraldab veeauru ja neelab soojust.
Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3