Avalik sektor
Kes on kõrgema võimu kandja?
Rahvas
Kelle käes on kohtuvõim?
Kohtud
Mis on koalitsioon?
Parteid, kes moodustavad valitsuse
President enne Alar Karist
Kersti Kaljulaid
Presidendi ametist lahkumise põhjused võivad olla:
Ametiaja lõpp
Taganemine
Umbusaldamine
Surm või võimetus
See on seadusest kõrgem. Sellega peavad olema kooskõlas kõik seadused ja alamad õigusaktid.
Põhiseadus
Kelle käes on täidesaatev võim?
Vabariigi Valitsus
Mis on opositsioon?
Valitususse mitte kuuluvad parteid
Eesti peaminister
Kristen Michal
Seaduse vastuvõtmise punktid:
Algatus – seaduse eelnõu teeb valitsus või Riigikogu liige.
Arutelu – eelnõu läbib esimese, teise ja kolmanda lugemise Riigikogus, kus arutatakse ja tehakse muudatusi.
Hääletamine – Riigikogu hääletab eelnõu poolt või vastu.
Allkirjastamine ja väljakuulutamine – president kinnitab seaduse ja see avaldatakse Riigi Teatajas, seejärel jõustub seadus.
Mida teeb riigikohus?
Kõrgeim kohus, põhiseaduslikkuse järelvalve
Kelle käes on seadusandlik võim?
Parlament ehk Riigikogu
Mis on fraktsioon?
Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud
Esimene Eesti president
Konstantin Päts
Mis on valimiskogu?
Valimiskogu on eriline kogu, mis Eestis valib presidendi.
Mida kontrollib õiguskantsler?
Kas seadused on põhiseadusega kooskõlas.
Seadusandliku võimu kõrgeim esindaja?
Peaminister
Kuidas käib umbusaldamine? Punktid
Riigikogu liige algatab umbusaldamise ministri või valitsuse vastu.
Riigikogu arutab ja hääletab.
Kui enamus toetab, peab minister või valitsus tagasi astuma, kui ei toeta, jäävad ametisse.
President, kes on olnud ametis 2 ametiaega
Toomas Hendrik Ilves
Valituse tööülesandeid
Seaduste ettevalmistamine ja täitmise tagamine
Riigi eelarve koostamine ja juhtimine
Mida teeb riigikontroll?
Täidesaatva võimu kõrgeim esindaja?
President
presidendi tööülesandes
Esindab Eestis
Kuulutab seadusi välja
Riigikaitse nõukogu
Peaminister enne Taavi Rõivast
Andrus Ansip
Presidendi ametisse saamine on kuidas
Kandidaat osutub valituks, kui tema poolt hääletab Riigikogu koosseisus kahekolmandikuline enamus. Kui üksi kandidaat ei saa piisavat häälteeneamust, siis korraldatakse uus hääletusvoor. Kuni kolm hääletusvooru toimub ja kui siis ka ei valita, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. See koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalituste volikogude esindajatest. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega.