SELGITUSED
VARIA
ARVUD
VÕRDLUS
MEELED
100
I. Kas linnud tunnevad lõhna?
Enamasti ei.
100
I. Mis eluviisiga on loom loori?
Öise.
100
I. Keda on rohkem, imetajaid või linde?
Linde.
100
I. Kes neist on arengult kõige vanemad: imetajad, linnud, kahepaiksed, kalad, roomajad?
Kalad.
100
I. Nimeta 5 meelt.
Nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine.
200
II. Mis on madudel haistmiselundiks?
Keel.
200
II. Mis kaitseb selgroogsete närvisüsteemi?
Selgroog ja kolju.
200
II. Mitu protsenti moodustavad selgroogsed teadaolevatest liikidest?
Ligikaudu 5%.
200
II. Keda on rohkem, selgroogseid või selgrootuid?
Selgrootuid
200
II. Lindude tähtsaim meel?
Nägemine.
300
III. Kuidas nimetatakse sisetoest?
Luustik e skelett
300
III. Miks näeb hirv ruumiliselt vaid väikest ala otse ees?
Silmad asetsevad külgedel ja 2 silmaga nähtav ala on väike (vaateväli on lai, teravusus väike).
300
III. Rabapistrik võib nähaoma saaki a) 200 m, b) 600 m, c) 1000 m, d) 1500 m kauguselt õhust.
D) 1500 m
300
III. Võrdle selgrootute ja selgroogsete toest.
Selgroogsetel on sisetoes, mis koosneb luustikust. Selgrootutel on välistoes, mis ümbritseb keha.
300
III. Mis ülesanne on kõrvalestal?
Helilainete koondamine.
400
IV. Miks isalinnud laulavad?
Emaste meelitamiseks ja konkurentide tõrjumiseks.
400
IV. Miks näeb röövloom (nt lõvi) paremini?
Silmad asetsevad ees ja 2 silmaga nähtav ala on suurem ja teravam.
400
IV. Kes neist kuuleb kõige madalamaid helisid: nahkhiir, elevant, kass?
Elevant 16-12000Hz, kass 45-65000Hz, nahkhiir 2000-110 000Hz.
400
IV. Võrdle selgrootute ja selgroogsete närvisüsteemi.
Selgroogsetel hästi arenenud ja kaitstud, selgrootutel lihtsa ehitusega.
400
IV. Miks on loomadel meeled?
Info kogumine, toidu ja partneri leidmine, hädaohu märkamine ...
500
V. Mis on trühvlid? Kelle kaasabil neid leitakse?
Seened ja metsigade abil.
500
V. Mille tajumine on abiks lindudel orjenteerumisel?
Maa magnetvälja tajumine.
500
V. Mis on inimese kuuldava heli vahemik?
20-20 000Hz.
500
V. Filmi põhjal. Kellel selgroogsetest on täpseim haistmismeel?
Karul.
500
V. Kaladel on üks meelelund, mis teistel loomadel puudub. Mis see on?
Küljejoon.
M
e
n
u