Millised häälikud on helilised häälikud?
Helilised häälikud on kõik TÄISHÄÄLIKUD ja J, L, M, N, R, V
Mis on släng?
Släng - iseloomustab mingi rühma kõnepruuki. Näiteks õpilassläng on õpilastele omane keel, millest emad-isad ega õpetajad ei pruugi aru saada.
Kas nõustud väitega?
Emakeelepäev on 12. märtsil.
Emakeelepäev on 14. märtsil Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval.
Milliste sõnad juurde kuuluvad lauses kaassõnad?
Kaassõnad kuuluvad lauses käändsõna juurde.
Mida tähendab tsitaatsõna?
Tsitaatsõna on võõrkeelne sõna, mis hääldub ja mida kirjutatakse täpselt samamoodi kui võõras keeles. nt nacho’d.
Kas nõustud väitega?
Sidesõnu saab käänata 14. käändes.
Sidesõnad on muutumatud sõnad.
Millised arvsõnad kirjutatakse kokku?
Kokku kirjutatakse:
-teist, nt kolmteist
-kümmend, nt kolmkümmend
-sada, nt kolmsada
Mis on oskuskeel?
Oskuskeel - sõnad, mida kasutavad mingi kitsa eriala inimesed, näiteks arstid, õmblejad, purjetajad, fotograafid.
Kas nõustud väitega?
Reegleid, mis määravad kindlaks, kuidas sõnu kirja panna, nimetatakse õigekirja- ehk kortograafiareegliteks.
Reegleid, mis määravad kindlaks, kuidas sõnu kirja panna, nimetatakse õigekirja- ehk ortograafiareegliteks.
Nimeta võõrsõna tunnuseid.
Võõrsõna tunnused:
1) Võõrsõnatähed f, š, z, ž
režissöör, šeff
2) Nõrk sulghäälik g, b, d sõna alguses
ball, doos
3) Pearõhk esimesest silbist tagapool
realíst, kontrást
4) Pikk täishäälik esimesest silbist tagapool
idee, paralleelne
5) o järgsilbis
logo, kino
Mis on reportaaž?
Reportaaž on ajakirjandusžanr, mille eesmärk on anda sündmusest vahetu, mitmekülgne ja isikupärane ülevaade.
Kas nõustud väitega?
Silbituumaks nimetatakse silpi, milles on vähemalt üks täishäälik.
Silbituum on silp, milles on üks või kaks täishäälikut
Kas allolev lause kirjeldab laadivaheldust või vältevaheldust?
selline tüvemuutus, kus tüvest kaob sulghäälik või s või asendub mõne teise häälikuga. nt lugenud - loen
Laadivaheldus (LV) on selline tüvemuutus, kus tüvest kaob sulghäälik või s või asendub mõne teise häälikuga. nt lugenud - loen
Millised sõnad on onomatopoeetilised sõnad?
Onomatopoeetilised sõnad ehk loodus hääli ja helisid matkivad sõnad.
Näiteks: vulin (vee voolamine), sisisema, krigin (krigisev heli), sulin, kolin, pinisema, nurruma, kräunuma.
Kas nõustud väitega?
Eesti keeles ei ole eraldi tulevikuvormi, nagu seda on inglise keeles.
Tuleviku väljendamiseks kasutame tegusõna olevikuvorme.
Lause kaastekst ja teised sõnad (homme, järgmisel nädalal jt) aitavad aru saada, et jutt käib tulevikus toimuvatest sündmustest.