Sünnilt muhulane, kuid Salmelt pärit rahvakirjanik?
Adena Sepp
100
Abuvatt
Vest
100
Nii öeldakse inimese kohta, kes lubab palju, aga ära ei tee midagi.
Suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi.
100
Saaremaal asuv küla Alevi ehk ...
Mustjala
200
1944. aastal sündinud teadlane, kes on uurinud Eesti murdeid ja eesti (saarte murde) foneetikat?
Ellen Niit
200
Vennad, kes tegid aastatel 1944–1945 koos perekonnaga läbi sundevakueerimise Saksamaale?
Jüri ja Ülo Tuulikud
200
Kober
Vaht
200
Hirmunud inimene näeb kõike veel mustemates toonides.
Hirmul on suured silmad.
200
See olnud ennevanasti suur ja tugev küla. Üle seitsmekümne suitsu. Oli hulk tuuleveskeid, oli oma kool ja palvemaja, palliplats, külakiik, Ritsu klubi…
Hakjala
300
Orissaare valla elanik, kelle pere maakodu asub Kavandi külas, on ka suur poliitik, kes on oma arvamuste ja seisukohtade julge väljaütleja ja kelle sõnadel on kaalu?
Mati Hint
300
Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu?
Aadu Hint
300
Lämmekünt
Saamatu inimene
300
See, kuidas sa käitud ja oma tööd teed, määrab sinu edu tuleviku.
Kuidas külvad, nõnda lõikad.
300
See kohanimi võib asjatundjate arvates tuleneda sõnast laid.
Külana on mainitud seda kohta juba 1645. aastal.
Laimjala
400
Saaremaal töötanud rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane?
Jakob Hurt
400
Ta töötas Koovi kooli juhatajana-õpetajana (aastatel 1916–1920), õpetajana Torgu koolis (aastatel 1922–1923) ja Mõntu koolis (aastatel 1923–1925) ning aastatel 1925–1935 töötas ta Lümanda koolis õpetajana ja koolijuhatajana. Aastal 1944 pages Rootsi, kus elas elu lõpuni.
August Mälk
400
Illerdama
Lipendama
400
Sõnu ei saa tagasi võtta. Sa vastutad oma sõnade eest.
Enne mõtle, siis ütle.
400
See küla on ajalooliselt kuulunud Anseküla kihelkonda. 2014. aastani kuulus ta Kaarma valda.
Mändjala
500
“Eesti keele sõnapered” autor, kes on uurinud eesti keele sõnamoodustust ja esitanud teoreetilised alused eesti sõnamoodustuse kui terviku kirjeldamiseks?
Silvi Vare
500
Ta on arvatud Eesti seitsme olulisema naisluuletaja sekka. Ta on olnud abielus kodumaise kirjanduselu kuulsustega, töötanud eelmise sajandi süngeimatel aastatel Sirbi ja Vasara vastutava toimetajana ning aidanud kirjandusse astuda “kassetipõlvkondlastel” Paul-Eerik Rummol, Arvi Siial, Mats Traadil ja Enn Vetemaal?
Debora Vaarandi
500
Lõmima
Õgima
500
Nii öeldakse siis, kui lahendus on kasulik kõigile ja kõik on rahul.
Hundid söönud, lambad terved.
500
Rahvajutud räägivad, et sealt iga aasta üks inimene või loom merejumalale või näkile ohvriks alla tõugatud, et veevalitseja muid inimesi õnnetuse eest hoiaks.