TÄHESTIK
LIITSÕNA JA LIITEGA SÕNA
KOKKU-JA LAHKIKIRJUTAMINE
POOLITAMINE
MITMESUGUST
100
Loetle täishäälikud.
a,e,i,o,u,õ,ä,ö, ü.
100
Liitsõnas on igal sõnal
ka omaette tähendus.
100
Liitsõna osad kirjutatakse
alati kokku.
100
Silbitamine ja poolitamine ei ole
üks ja sama.
100
Ütle sõnas KÄES täishaaälikuühend
ÄE
200
Kaks erisugust täishäälikut kõrvuti moodustavad
täishäälikuühendi
200
Sõnade liitmisel jäävad alati
kõik tähed alles, ka siis , kui see on vastu kaashäälikuühendi reeglile.
200
Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse
tavaliselt lahku.
200
Silp peab alati algama
kaashäälikuga, millele järgneb täishäälik.
200
Ütle sõnas TALDRIK kaashäälikuühend
LDR
300
Mitu erisugust kaashäälikut kõrvuti moodustavad
kaashäälikuühendi.
300
Sõna ähendust saab muuta ka
liite abil.
300
Kahe nimisõna puhul tuleb vaadata
esimest sõna.
300
Sõnu poolitatakse
silbi piirilt.
300
Moodusta liitsõna Magus nagu mesi
mesimagus.
400
Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed
ühekordselt.
400
Kui liite lisamisel on sõna lõpus ja liite alguses erisugused kaashäälikud, siis
kehtib kaashäälikuühendi reegel.
400
Nimisõna ja nimisõna kirjutatakse lahku kui esimene sõna näitab
kuuluvust: kelle või mille oma mingi asi on.
400
Poolitamisel ei tohi jääda
rea lõppu või algusesse üksik täht.
400
Kas kokku või lahku? SÕBRA PALL
SÕBRA PALL kirjutatakse lahku.
500
Liidete -gi lisatakse
helilisele häälikule.
500
Kui liite lisamisel on sõna lõpus ja liite alguses ühesugused kaashäälikud,
jäävad kõik tähed alles.
500
Nimisõna ja nimisõna kirjutatakse kokku
kui esimene sõna näitab liiki või laadi missugune mingi asi on.
500
Liitsõna on sobivaim poolitada
sõnade liitumiskohalt.
500
Poolita sõna ÕDE.
Sna ÕDE ei saa poolitada
M
e
n
u