Käändsõnade
astmevaheldus.
Käändsõnad ÕS-ist
Käänded
Arv-ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Veaohtlikud käändsõnad
100
Mitu käänet on eesti keeles?
14 käänet
100
Mida esitab õigekeelsussõnaraamat?
Õigekeelsussõnaraamat esitab kirjakeele norme.
100
Mis on nimetava, oamstava ja osastava käändelõpud?
Nimetav- lõputa Omastav - lõputa. Osastav - d, -t ja osa sõnu lõputa.
100
Kas teist, -kümmend ja -sada lõpulised arvsõnad kirjutatakse kokku või lahku?
Kokku
100
Sõna kaanid ainsuse nimetav vorm on...
Kaan
200
pidu, peo ja pidu, mis muutuvad nendes sõnades?
Häälikud muutuvad nendes sõnades.
200
Millest koosneb sõnaartikkel?
Sõnaartikkel koosneb märksõnast ja kirjeldusest.
200
Kääna sõna tüdruk seestütlevasse käändesse.
Tüdrukust ja tüdrukutest.
200
Kaheksa tuhat või kaheksatuhat kumb on õigest?
Kaheksa tuhat
200
Sõna juuksed ainsuse nimetav vorm on...
juus
300
Millal on tegemist astmevaheldusliku käändsõnaga?
Astmevaheldusliku käändsõnaga on siis tegemist kui sõna tüves on erinevusi häälikute pikkuses või laadis.
300
Mida näitab vältepunk?
Vältepunkt näitab, et sõna on kolmandas vältes.
300
Nimeta kaks viimast käänet ja nende käändelõpud.
ilmaütlev, -ta kaasaütlev, -ga
300
Kas kolmeteistaastane või kolmeteist aastane?
Kolmeteistaastane
300
sõna küüned ainsuse nimetav vorm on...
küüs
400
Millal on sõna astmevahelduseta?
Kui sõnas ei toimu muutusi on tegemist astmevahelduseta.
400
Mis on tüüpsõna?
Number mis viitab ÕSi alguse eeskujusõnade loendile.
400
Mis on käänete ülesanne?
Käänete ülesanne on näidata lauses erinevaid suhteid ja siduda sõnad lauseks.
400
Kas kolmemeetri kõrgune või kolme meetri kõrgune?
Kolme meetri kõrgune
400
Kus saab sõnavorme kontrollida?
Õigekeelsussõnaraamatust saab sõnavorme kontrollida
500
Kuidas jagunevad astmevahelduslikud vormid?
Astmevaheldusliku agunevad tugevateks ja nõrkadeks vormideks.
500
Millele osutab liitsõnakaar?
Liitsõnakaar osutab kokkukirjutustele
500
Nimeta sisekäänded.
sisse-, sees- ja seestütlev on sisekäänded.
500
Kuidas on viiesajas rooma numbrites?
D
500
Mida nimetatakse rööpvormideks?
Rööpvormideks nimetatakse seda, kus ühest sõnast on võimalik moodustada mitu õiget ühe käände vormi.
M
e
n
u