Sõnade muutmine
Sõnaliigid
Käänded
Laused
Häälikud
100

Sõnade muutmisviiside koguarv.

4

100

Nimeta üks pöördsõnadest.

Nt jooksma, laulma vms

100

Eesti keele käänete koguarv.

14

100

Lauseliige, mis näitab tegijat.

Alus

100

Täishäälikute koguarv.

9

200

Võõrsõna tunnuste arv.

5

200

Käändsõna, mis väljendab mingit omadust.

Omadussõna.

200

Sõna "majast" kääne.

Seestütlev

200

Lauseliik, mis väljendab vähemalt kaht tegevust.

Liitlause

200

Kõik eesti keele sulghäälikud.

k, p, t, g, b, d

300

Omavahel liidetakse 2 olemasolevat sõna.

Liitsõna

300

Käändsõna, mida saab kasutada teiste sõnade asemel.

Asesõna

300

Kääne, mille järgi moodustad kõik käänded alates sisseütlevast.

Omastav

300
Lauseliige, mis peab olemas olema igas lauses.

Öeldis

300

Helilised kaashäälikud.

j, l, m, r, v

400

Tuletis sõnast "töö".

Nt tööline, töökus, tööstus, tööke, töötama jms

400

Sõna "sõitmine" sõnaliik.

Nimisõna

400
Kõik sisekohakäänded

Sisse-, sees- ja seestütlev

400

Kas ja mis kirjavahemärgi lisad lausesse "Lähen homme nii Tartusse kui ka Võrru"?

Ei lisa ühtegi.

400

Mitme tähega kirjutad diftongis iga täishääliku?

1 tähega, nt naer

500

Keel, kust on pärit sõna "aabits".

Saksa keel

500

Muutumatu sõna, mis vastab küsimusele "kuidas?".

Määrsõna

500

11. kääne

Rajav

500

Mis liiki lause on "Enne matka kõneles instruktor veematkal käitumisest ja aerutamisest"?

Lihtlause

500

Kas liite -ki lisad helilistele või helitutele häälikutele.

Helitutele häälikutele

M
e
n
u