3 ESIMEST KÄÄNET
SISEKOHAKÄÄNDED
VÄLISKOHAKÄÄNDED
5 VIIMAST KÄÄNET
VARIA
100

ESIMENE KÄÄNE.

Mis on nimetav?

100

-SSE ON _______ KÄÄNDE TUNNUS.

Mis on sisseütlev?

100

Sõna "töövihikul" kääne.

Mis on alalütlev?

100

12. KÄÄNE. 

Mis on olev?
100

ÜKS SÕNA EI SOBI LOETELLU: aulas, potis, laudis, tallis.

Mis on "laudis"?

200

OMASTAVA KÄÄNDE KÜSIMUSED.

Mis on "kelle? mille? missuguse? mitme? mitmenda?"?

200

SEESÜTLEV KÄÄNE VASTAB NENDELE KÜSIMUSTELE.

Mis on "kelles? milles? kus?"?

200

Alaleütleva käände küsimused.

Mis on "kellele? millele?"?

200
Selle käände küsimused on "kelleni? milleni?".

Mis on rajav?

200

 Õige vastus sõnapaarist "osut"/"osuti".

Mis on "osuti"?

300

NIMETAV KÄÄNE SÕNAST "KAANE" (mille?).

Mis on "kaas"?

300

Sõna "ojja" kääne.

Mis on sisseütlev?

300
9. kääne.

Mis on alaltütlev?

300

10. kääne.

Mis on saav?

300

Õige vastus sõnapaaride hulgast: "tragi tüdruku" või "tragida tüdruku".

Mis on "tragi tüdruku"?

400

OSASTAVA KÄÄNDE KÜSIMUSED.

Mis on "keda?, mida?, missugust? mitut? mitmendat?"?
400

6. kääne.

Mis on seestütlev?

400
8. kääne ja selle küsimused.

Mis on alalütlev - "kellel? millel?"?

400

14. kääne ja selle küsimused.


Mis on kaasaütlev - "kellega? millega?"?

400

Sama lause mitmuses: Imetlesin oma punast küünt.

Mis on "Imetlesime oma punaseid küüsi."?
500
PÕHIKÄÄNE EHK KÄÄNE, MILLEST MOODUSTATAKSE KÕIK ÜLEJÄÄNUD KÄÄNDED ALATES 4. KÄÄNDEST.
Mis on "omastav"?
500

SISEKOHAKÄÄNDED SÕNAST "KODU".

Mis on "kodusse" ehk "koju", "kodus" ning "kodust"?

500

VÄLISKOHAKÄÄNDED SÕNAST "MÄED".

Mis on "mägedele", "mägedel" ja "mägedelt"?

500

Nelja viimast käänet kutsutakse nii. 

Mis on "ni-na-ta-ga"-käänded?
500

14. kääne mitmuses sõnapaarist "nüri nuga".

Mis on "nüride nugadega"?

M
e
n
u