Jüriöö ülestõus
Isikud
Aastaarvud
Liivi sõda
Varia
100

See maakond mässas Jüriöö ülestõusul kõige kauem

Saaremaa

100

Vene tsaar, kes oli tuntud oma vägivaldsuse poolest

Ivan Julm

100

Algas Jüriöö ülestõus

1343

100

Nii mitme riigi vahel oli Eesti jagatud pärast Liivi sõda

Kolm

100
Nii kutsuti nõukogu, mis keskajal valitses linna

Raad

200

Just nii mitu kuningat valisid eestlased enda hulgast

Neli

200

Liivimaa kuningas

Hertsog Magnus

200

Lõppes Liivi sõda

1583

200

Just see oli Liivi sõja ajendiks/põhjuseks

Tartu maks

200

Keskajal populaarne Põhja - ja Lääne - Euroopa kaubalinnade liit.

Hansa Liit

300

Sellele riigile plaanisid eestlased pärast Jüriöö ülestõusu alistuda

Rootsi

300

Isik, kes 16.saj lõpus sai korraga nii Poola kui ka Rootsi kuningaks

Sigismund III

300

Sõlmiti Altmargi rahu

1629

300

See linn sai Liivimaa kuningriiki pealinnaks

Põltsamaa

300

See katoliiklik mungaordu tuli pärast Liivi sõda Poola aladele Lõuna-Eestis usku levitama

Jesuiidid

400

Just see lahing otsustas Jüriöö ülestõusu saatuse

Sõjamäe

400

Liivi sõja ajal tegutsenud Tallinna talupoegade liider

Ivo Schenkenberg

400

Toimus Kirchholmi lahing

1605

400

Selle rahuga, mis sõlmiti Rootsi ja Venemaa poolt, lõppes Liivi sõda

Pljussa

400

Just see põlluharimissüsteem muutus keskajal populaarseks

Kolmeväljasüsteem

500

Tänu tema kroonikale teame me rohkem Jüriöö ülestõusust

Johann Renner

500

Rootsi kuningas, kes elas aastatel 1594-1632 ning oli edukas sõjas Poolaga

Gustav II Adolf

500

Sõlmiti Jam Zapolski vaherahu

1582

500

See 1560.a toimunud lahing jäi Saksa ordu viimaseks

Härgmäe

500

Nii nimetati talupoegade ja mõisnike ühist pidusöömingut

Vakupidu

M
e
n
u