Ajalugu
Oluliselt kujundasid talupoegade toidulauda ümber 19. sajandi teisel poolel alanud maamajanduse moderniseerumine ja toitumisteaduste areng. Talupoega lauale jõudis ...
kartul
17. jaanuaril oli üsna laialt levinud ohvrianni viimine koduhaldjale Tõnnile.
Tõnisepäev
Selle püha puhul on kombeks mune värvida.
Lihavõtted
Vürtside, äädika ja sibulaga keedetud vesi, kasutatakse näiteks kurkide ja seente säilitamisel.
Marinaad
Tegemist on jõulutoiduga, mis sisaldab tange ja on aetud soole sisse.
Verivorst
Selle piirkonna iseloomulikud jõulutoidud on paksu kapsta ja verikoogid.
Võrumaa
Seda toiduvalmistamise meetodit nimetatakse ka dehüdreerimiseks.
Kuivatamine
Tegemist on kõige vanema Eesti aladel kasvatatud teraviljaga.
Oder
Eesti alad vallutati võõrvõimu poolt 13. sajandil ning suruti peale just see usk, mille tulekuga muutusid ka inimeste söömiskombed.
Ristiusk
Sellel nukral tähtpäeval on laual aukohal tühi taldrik ristatud noa ja kahvliga.
Peielaud
Sel päeval pruugiti joogiks küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin).
Küünlapäev
Toidu säilitamiseks tehtav protsess, mida teostati Kagu-Eestis traditsiooniliselt saunades.
Suitsutamine
Traditsiooniline Eesti juust (eriti Lõuna-Eestis).
Sõir
Seal on iseloomulikud joogid näiteks tsäihaina ja hansa.
Setumaa
Tegemist on soolatud toiduaine kuivatamisega
Vinnutamine
Sellest teraviljast valmistatakse sepikut ja saia, klimpe, pirukaid jpm.
Nisu
Pärast seda sõda, 1629, läks kogu võim Eestis Rootsi riigi kätte.
Liivi sõda
Päeva pühitsemise olulisemaid näitajaid oli rikkalik toidulaud sügise andidega. Tapeti lammas või mitugi, söödi parimaid toite, pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba.
Mihklipäev
14. aprill, sel päeval anti välja tööle minejale kaasa keedetud mune.
Karjalaskepäev
Pidulistel olid just nendega kaasas muu hea hulgas õlu, kohupiim, või, sai ning sea- ja lambajalad.
Peana kasvava köögivilja fermenteerimisel saadud toit.
Hapukapsas
Kipuvad nad seal piirkonnas panema oma nime nii pudru, kapsa kui korbi ette.
Mulgimaa
Ka tänapäeval kasutatakse seda meetodit kala, kurkide, seente ja kõrvitsa valmistamiseks ja säilitamiseks.
Marineerimine
Seda köögivilja süüakse nii värskelt kui hapendatult.
Kapsas
Sõda, mis algas 1700. aastal ja lõppes 1710. aastal Venemaa võiduga Rootsi üle.
Põhjasõda
Sellest päevast alates algasid jõulud. Pühadelaua ettevalmistused kestsid sellest päevast kuni jõululaupäevani.
Toomapäev
Erinevalt teistest tähtpäevadest oli selle püha puhul jook söögist tähtsam.
Jaanipäev
See teravili on kõige vanem Eesti aladel kasvatatutest, kasutatud traditsiooniliselt ka karaski tegemisel.
Oder
See sealihast tarrend on tänaseni eestlase jõululaual.
Sült
Nendes kantides valmistati teed samovaris. Fermenteeritud põdrakanepiteed kutsutakse seal Ivan tšaiks.
Peipsiääre ja Ida-Eesti
See liha küpsetamise meetod eeldab sauna olemasolu ning võib kesta ka üle kahe ööpäeva.
Suitsutamine
Sellest kaunviljast valmistatakse Eesti rahvussuppi.
Hernes
1816 kaotati talupoegade ...
pärisorjus
Päev, mis on 7 nädalat enne lihavõtteid.
Vastlapäev
Selleks päevaks ei tohtinud kapsasuppi keeta kuna siis söövat kanad kapsad ära.
Kadripäev
See 1781 avaldatud teos on esimene eestikeelne kokaraamat.
Köki ja Kokka Ramat
Seda toitu tehakse traditsiooniliselt lihavõtete puhul vene õigeusklike poolt.
Pasha
Selle piirkonna iseloomulikud toidud olid näiteks siiaäkine, tuhlise peal keedetud soolasilgud ja makid ehk valged vorstid. Sealt piirkonnast on pärit ka vahva Virve!
Lääne-Eesti saared
Protsess, mis toimub hapnikuvabas keskkonnas ja mille käigus tekivad seedimist soodustavad piimhappebakterid.
Hapendamine ehk kääritamine ehk fermenteerimine
See vedelik saadakse puu seest ja tarvitatakse nii värskelt kui hapendatult.
Kasemahl