Sõjad
Isikud
Seisused
Periodiseerimine
Varia
100

Liivi sõda leidis aset neil aastatel

1558-1583

100

Tema valitsemisajal viidi läbi Rootsi kuningriigis suur reduktsioon.

Karl XI

100

Nii nimetatakse talupoega, kes on mõisniku omand, ei või mõisniku loata tema maalt lahkuda, peab mõisnikule teotööd tegema ja loonusrenti tasuma.

Pärustalupoeg
Pärisori

100

See aeg oli Eesti aladel aastatel 1561-1710.

Rootsi aeg.

100

Põhimõte, mille järgi võisid kindlat käsitööala viljeleda vaid selle tsunfti liikmed ning meistrite arv oli rangelt piiratud.

Tsunftikord

200

See rahu lõpetas 1629. aastal Rootsi ja Poola-Leedu sõja ja viimane pidi Rootsile loovutama Liivimaa.

Altmargi rahu

200

Liivimaa esimene kindralkuberner (ametis 1629-1634), keda peetakse Tartu ülikooli avamise peainitsiaatoriks.

Johan Skytte

200

See sündmus leevendas mõnevõrra kroonutalupoegade olukorda Rootsi ajal.

Suur reduktsioon

200

See aeg sai Eestis alguse tinglikult reformatsioonist ja lõppes Eesti Vabariigi väljakuulutamisega.

Uusaeg

200

Mõisniku õigus karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega.

Kodukariõigus

300

Sellel aastal allkirjastati Brömsebro rahu

1645

300

Tema seminaris õppis pea 150 talupoega õpetajateks, keda saata vastrajatud talurahvakoolidesse.

Bengt Gottfried Forselius

300

1686. aastal vastu võetud kirikuseaduse kohaselt hakkas Rootsi riigivõim selle kiriku pastoreid ise ametisse nimetama.

Luteri kirik

300

See aeg kestis Saaremaal aastani 1645.

Taani aeg

300

Lühike usuõpetuse käsiraamat

Katekismus

400

Selle riigi vastu moodustati 1699. aastal koalitsioon, aasta hiljem alustati sõjategevust. Ajalukku on läinud see Põhjasõjana.

Rootsi

400

Vene tsaar, kes lasi end 1725. aastal keisriks kroonida. Tema ajal läksid Eesti alad Venemaa koosseisu.

Peeter I

400

Nii nimetatakse Põhjasõjajärgset korda, mis tagas aadlike privileegid ja tühistas kõik üleriigilised seadused, kui need läksid vastuollu nende privileegidega.

Balti erikord

400

Vene aeg kestis Eesti aladel neil aastatel.

1710-1918

400

18. sajandil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustasid patust pöördumise rõhutamine, tundeline vagadus ja vaimulik lihtsus.

Vennastekogudused (hernhuutlus)

500

Põhjasõja käigus läksid Eesti alad selle riigi koosseisu.

Vene tsaaririik (Venemaa)

500

Tema valitsemisajal tühistati Balti erikord, kehtestati asehalduskord ja võeti vastu nn positiivsed määrused talurahva olukorra parandamiseks.

Katariina II

500

Rüütelkondade kõrgeim võimuorgan, mis käis koos iga kolme aasta tagant.

Maapäev

500

Nii nimetatakse perioodi aastatel 1561-1629.

Poola aeg

500

Selle väljaandmise tõttu 1739. aastal sai eesti kirjakeele aluseks põhjaeesti keel.

Piibel

M
e
n
u