Soodest üldiselt
Soode tekkimine ja areng
Taimestik
Loomastik
Soode tähtsus ja kasutamine
100
Kui kiiresti tekib turvast aastas juurde? Kui paks peab olema turbakiht, et seda maa-ala lugeda kõrgsooks ehk rabaks? Kui kaua läheb aega, et nullist tekiks soo?
1mm/a (1mm kasvab aastas) 30cm paksune peab olema turbakiht 1mm/a --> 30cm (ehk 300mm) paksuse kihi jaoks kulub vähemalt 300 aastat.
100
Nimeta kaks soode tekkeviisi
1) Madala maa soostumine 2) Järve kinnikasvamine
100
Mis taim? Väikesed ümarad lehekesed on kaetud kleepuvate karvadega, mille külge kinni jäänud putukad on lisatoiduks.
Huulhein
100
Nimeta 5 soodes elavat looma
Rabakiil, rabakonn, rästik, arusisalik, sookurg, kaljukotkas, hallõgija, hunt, rabapüü jne.
100
Milliseid loodusande saab soodest ja soo äärealadelt?
Marjad - peamiselt rabamurakad ja jõhvikad. Soode äärealadel on ka seened - riisikad ja pilvikud.
200
Defineeri soo. Defineeri turvas. Lisaküsimus - mis taimed moodustavad peamiselt turvast (nimeta 2).
Soo - liigniiske maa-ala, kus maapinda kasvab turvas. Turvas - Osaliselt kõdunenud tamejäänustest moodustunud kiht veerohkes keskkonnas. Turbasammal ja tupp-villpea.
200
Nimeta soo ARENGUastmed.
Madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo (ehk raba).
200
Nimeta 3 marjataime, mis kasvavad soodes.
Rabamurakas, jõhvikas, kukemari, sinikas
200
Mis lind? 1) Värvuline, kes meenutab välimusel ja eluviisilt natuke kulli. Sööb isegi hiiri, sisalikke ja kiile. Kogub toiduvarusid 2) Soodes tavaline pesitseja. Sööb sisalikke, konni, rästikuid. Kõrgete jalgadega, suur lind, halli värvi, pika nokaga. 3) Väga suur röövtoiduline lind, tippkiskja. Suure pesa rajab rabasaarele männi latva.
1) Hallõgija 2) Sookurg 3) Kaljukotkas
200
Mis on soodest saadav loodusvara? Nimeta 3 kasutusviisi.
Turvas. 1) Kütteks 2) Loomadele allapanekuks 3) Taimede kasupinnasena
300
Mis see on? 1) Väike tiigi- või järvesarnane veekogu soos. 2) Vee, sambla ja püdela turbaga täitunud ohtlik lohk rabas? (Lisaküss - miks ohtlik?)
1) Laugas 2) Älves
300
Kirjelda maismaa soostumist etappide kaupa.
Madala maa lohus ei voola vesi ära, on pidevalt liigniiske. Taimed ei lagune lõplikult ära, tekib muda ning seejärel turvas. Hakkavad kasvama madalsootaimed. Turbakiht pakseneb veelgi, hakkavad kasvama rabataimed.
300
Mis taimed? 1) Väga levinud kõrgsoode taim. Tal on valged õied, tal on tugev ja vänge lõhn. Paneb pea valutama ("päävalurohi"). 2) Samuti üks levinuim sootaim. Kõrreline (lõikheinaline), millel on iseloomulikud valged villased tutid. 3) Peamine puuliik madalsoodes
1) Sookail 2) Tupp-villpea 3) Sookask
300
Nimeta üks kahepaikne ja kaks roomajat, kes elavad soos.
Rabakonn. Arusisalik ja rästik.
300
Kirjelda, miks on soid tarvis loomadele ja taimedele.
Soos elavad loomad ja taimed, kes on kohastunud eluks just sellises liigniiskes keskkonnas. Kui sood ära kaovad, pole neil kuskil elada.
400
Kirjelda soo kasvutingimusi (4 asja: niiskus, toitained, happelisus, kasvupinnas) + elutingimusi üldiselt.
1) Liigniiske, v.a. suviste põudade ajal, kui turbasammal läbi kuivab, siis on väga kuiv 2) Toitaineid väga vähe 3) Väga happeline 4) Kasvupinnaseks on turvas, puudub huumus Üldiselt: Pidevalt märg ja niiske Talvel jäätub sügavalt läbi Kevadel sulab aeglaselt --> kevadel jahedam kui kuivadel aladel Öökülmad kestavad kauem
400
Kirjelda soo tekkimist järve kinnikasvamisel.
Järves on liialt palju toitaineid ning taimed hakkavad vohama. Kõik taimejäänused ei lagune lõplikult (hapnikku liiga vähe) ning järve põhja hakkab kogunema järjest pakseb mudakiht ning mudakihi peale turbakiht. Nii muda- kui turbakiht paksenevad, vett jääb järjest vähemaks ning sootaimed hakkavad kasvama järjest rohkem järve keskele poole (kallastest kaugemale). Turbakiht pakseneb veelgi, vesi on lohust kadunud, hakkavad kasvama rabataimed.
400
Mis taimel oli palju surnuid rakke ja milleks ta neid kasutab?
Turbasammal. Surnuid rakke kasutatakse veehoidlatena.
400
Mitte loomastiku küsimus! 1) Mitu % Eesti maismaast on kaetud soodega? 2) Nimeta vähemalt 2 meile (Palale) kõige lähemal asuvat suuremat sood või sookaitseala. 3) Miks on Eestis soid palju?
1) 22% 2) Emajõe suursoo, Endla looduskaitseala, Alam-Pedja 3) • Tasane maapind --> sademed ei voola ära •Eestis sajab 2 korda rohkem, kui ära aurab (jahe kliima)
400
1) Kirjelda sood kui puhtavee varu. 2) Kirjelda sood hapnikku ja süsihappegaasi tasakaalu säilitajana.
1) Soodes ja rabades peituvad suured veevarud, mida on peaaegu pool Peipsi järves olevast veest. (Lisaks: sood ühtlustavad jõgede äravoolu, sest tasase ja mätliku maapinna tõttu ei valgu vesi soost nii kiiresti ära) 2) Soos toodavad taimed hapnikku rohkem kui ära kasutatakse ehk rohkem hapnikku meile kõigile hingamiseks Süsihappegaas ladestub turbas Soode hävides laguneb turvas --> süsihappegaas vabaneb, kliima soojeneb
500
Võrdle madalsood ja kõrgsood (ehk raba). Võrdlema pead vähemalt 5 tingimuse alusel (asetsemine võrreldes ümbritseva maapinnaga; kas taimi on palju või vähe; näited taimedest; turbakihi paksus; kust saab oma vee).
Madalsoo on soo arengu algtase, kõrgsoo on lõppaste. Madalsoo asetseb võrreldes ümbritseva maapinnaga madalamal, kõrgsoo kõrgemal. Madalsoos on taimi rohkem kui kõrgsoos. Madalsoos kasvavad kased, kõrgsoos männid. Madalsoos on palju rohttaimi. Nt pilliroog, tarnad, kollane võhumõõk, soopihl, ubaleht. Kõrgsoo on liigivaene, rohttaimi on vähe. Nt sinikas, murakas, jõhvikas, kukemari, sookail, tupp-villpea, huulhein. Madalsoos on õhuke turbakiht, kõrgsoos on turbakiht paks, vähemalt 30cm. Madalsoo saab oma vee lisaks sademetele peamiselt põhjaveest, kõrgsoos on turbakiht nii paks, et oma vee saab ta vaid sademetest.
500
Võrdle madalsood ja kõrgsood (ehk raba). Võrdlema pead vähemalt 5 tingimuse alusel (asetsemine võrreldes ümbritseva maapinnaga; kas taimi on palju või vähe; näited taimedest; turbakihi paksus; kust saab oma vee).
Madalsoo on soo arengu algtase, kõrgsoo on lõppaste. Madalsoo asetseb võrreldes ümbritseva maapinnaga madalamal, kõrgsoo kõrgemal. Madalsoos on taimi rohkem kui kõrgsoos. Madalsoos kasvavad kased, kõrgsoos männid. Madalsoos on palju rohttaimi. Nt pilliroog, tarnad, kollane võhumõõk, soopihl, ubaleht. Kõrgsoo on liigivaene, rohttaimi on vähe. Nt sinikas, murakas, jõhvikas, kukemari, sookail, tupp-villpea, huulhein. Madalsoos on õhuke turbakiht, kõrgsoos on turbakiht paks, vähemalt 30cm. Madalsoo saab oma vee lisaks sademetele peamiselt põhjaveest, kõrgsoos on turbakiht nii paks, et oma vee saab ta vaid sademetest.
500
Kirjelda turbasammalt ja selle ehitust ja omapära.
Kõige olulisemad turba moodustajad. Puudub juur. Kasvavad ülemisest otsast ja alt kõdunevad. Alumine surnud osa juhib vett ülesse elusasse ossa. Surnuid rakke kasutatakse veevarude hoidjatena. Vett täis turbasammal on 20x raskem kui kuiv turbasammal.
500
Koostage tahvlile kaks toiduahelat (soo taimede ja loomade põhjal!).
500
Nimeta kõik 7 põhjust, miks on sood olulised ja milleks neid kasutatakse + kirjelda igat põhjust.
1) PUHTA VEE VARU 2) HAPNIKU JA SÜSIHAPPEGAASI TASAKAALU SÄILITAMINE 3) ELUPAIGAD LOOMADELE, ERILISED TAIMEKOOSLUSED 4) TURVAS 5) MARJAD, SEENED 6) TEADLASTELE UURIMISEKS 7) TURISM JA PUHKEMAJANDUS
M
e
n
u