ALgul oli Maa hõõguv kivikera, kus ei olnud vett ega mille ümber ei olnud õhukihti. Loomulikult ei olnud Maal ka elu.
100
Kus kasvasid esimesed maismaataimed?
Esimesed maismaataimed kasvasid vesistes kohtades.
100
Miks kasutatakse üherakuliste uurimiseks mikroskoopi?
Rakud on tavaliselt nii väikesed, et palja silmaga me neid ei näe.
100
Seleta mõistet hulkrakne elusolend.
Hulkraksed elusolendid on olendid, kes koosnevad paljudest rakkudest.
100
Nimeta elu tunnus, mille näiteks on kanamunad, vahtraninad, seente eoslehed ja siilipojad.
Kõik elusolendid paljunevad.
200
Kuidas tekkis maale ürgookean ja kes olid esimesed elusolendid?
Maakera jahtus, veeaur muutus veeks ja langes Maale. Esimesed elusolendid elasid ürgookeanis. Need olid ürgbakterid.
200
Misk levisid loomad Maale alles siis, kui seal oli küllaldaselt taimi?
Taimede varjus leidsid loomad endale sobiva puhkepaiga, sinna tegid nad oma pesad. Paljudele loomadele olid taimed ka toiduks.
200
Mille poolest sarnanevad kõik üherakulised elusolendid? Nimeta üherakulisi elusolendeid.
Kõik üherakulised koosnevad ainult ühest rakust, näiteks amööb, kingloom, silmviburane, ränivetikas, soolekepike.
200
Millisesse rühma kuuluvad sisalikud? Millisesse sipelgad?
Kõik kahepaiksed ja putukad kuuluvad loomade rühma.
200
Nimeta elu tunnus, mille näiteks on kopsud ja lõpused.
Kõik elusolendid hingavad.
300
Kus elasid esimesed taimed?
Esimesed taimed elasid ürgookeanis. Maismaa oli alguse tühi ja kõle.
300
Kes olid esimesed masimaaloomad?
Esimesed loomad olid vähikesed, sadajalad ja putukate esivanemad.
300
Kas me näeme palja sillmaga õpikus tutvustatud suurimat üherakulist? Kus ta elab ja kuidas edasi liigub?
Amööb on ebatavaliselt suur üherakuline. Me näeme teda palja silmaga. Ta elab tiigis või kraavis ja liigub roomates.
300
Millisesse elusolendite rühma kuuluvad sinivetikad, põisadru, põdrasammal? Millisesse aga hallitus?
Sinivetikad, põisadru ja põdrasammal kuuluvad taimede rühma. Hallitus kuulub seente rühma.
300
Nmeta elu tunnus, mille näiteks on hobuse magu, tulbi juured mullas, sireli lehed, mis võtavad õhust süsihappegaasi, mesi kärjes.
Kõik elusolendid toituvad
400
Miks oli tollel ajal ja on tänapäeval elusolendeid eriti rohkelt madalas rannalähedases vees?
Madalas rannalähedases vees on palju valgust, toitaineid ja hapnikku.
400
Mis põhjusel võivad tänapäeval loomad välja surra?
Inimene muudab loomade elupaiku - raiub maha metsi, ehitab linnu ja rajab teid. Kui loomad ja linnud ei saa oma elupaigas endist viisi elada, võivad nad välja surra.
400
Kus elavad silmviburlane ja kingloom ning kuidas nad edasi liiguvad?
Silmviburlane ja kingloom elavad tiigis või kraavis. Silmviburlane ujub viburi abil, mida ta liigutab nagu propellerit ja kingloom lükkab ennast edasi ripsmete abil, mis tema keha küljes on.
400
Võrdle saarma ja elevandi naharakke.
Saarma ja elevandi naharakud on ühesuurused. Elevant on suur, sest tal on PALJU rakke (mitte suuremad rakud).
400
Nimeta elu tunnus, mille näiteks on sääsemunast sääse saamine, kastanimunast kastanipuu saamine, väikesest hallituse täpist juustu peal terve juustu hallitamine.
Kõik elusolendid kasvavad ja arenevad.
500
Iseloomusta esimesi veeloomi ja too nende kohta näiteid. Too näiteid ka loomade kohta, kes hakkasid enda keha ümber koda ehitama.
Esimesed veeloomad olid väikesed ja pehme kehaga, nt meduusid ja käsnad. Varsti tekkisid loomad, kelle pehmele kehale oli koda ümber ehitatud, nt merekarbid ja teod. Koorikuga loomad olid nt vähid.
500
Millal elasid Maal saurused? Kirjelda neid. Miks inimesed sauruseid ei küttinud?
Saurused elasid u 200 miljonit aastat tagasi. Saurused olid munejad loomad, nagu tänapäeva sisalikud. Mõned neist olid tõelised hiiglased, kõige väiksemad olid kassisuurused. Ühed saurused sõid taimi, teised olid lihasööjad.
500
Kus elab soolekepike ja miks on ta inimesele vajalik?
Soolekepike on bakter, kes elab inimese pärasooles toidujäänuste vahel. Ta kaitseb inimest teiste bakterite eest, aitab inemesel toidust vitamiine kätte saada ja valmistab ka ise vajalikku vitamiini.
500
Nimeta 5 suurt Maal elavat elusolendite rühma.
Maal elavad elusolendid jagatakse 5 rühma: loomad, taimed, seened, üherakulised elusolendid, bakterid.
500
Nimeta elu tunnus, mille näiteks on õunarakk, maksarakk, ajurakk, kitiinkestarakk, ränivetikas, soolekepike.