Juhatuseks ja antropogenees
Püügimajanduslik kiviaeg ja üleminek viljelevale majandusele
Pronksiaja lõpu ja rauaaja alguse põllumehed
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg ja Eesti esiaja lõpul
Eesti esiajaloolised usundid
100

Ajalooperiood, mis hõlmab inimkonna ajalugu kuni kirja leiutamiseni.

Esiaeg

100

Kõige varasem inimtegevuse periood, mis algas umbes 2,6 miljonit aastat tagasi ja kestis kuni umbes 9700 eKr.

Paleoliitikum

100

Esimesed rauast esemed jõudsid Eestisse

u 500 eKr

100

Põllumaade suurusmõõt, mida suudeti harida ühe adraga

Adramaa

100

Üks muinasusundite põhietappe. Esimesed märgid uskumustest ilmnevad perioodi lõpus. Matmiskombestikus pannakse hauda loomahambaid ja figuure. On leitud usuga seotud kujukesi. Pühad paigad on seotud veekogudega. Võimalik looduse hingestatusse uskumine ja rituaalid, mis olid seotud veega.

Mesoliitikum (kiviaja keskpaik, umbes 9000–4000 eKr)

200

Peamise tööriistade valmistamisel kasutatud materjali järgi: kivi-, pronksi- ja rauaaeg.

Esiajaloo jagunemine perioodideks

200

Vanim teadaolev asulakoht Eestis

Pulli asula

200

Raua tootmine Eestis algab

 1. sajand eKr

200

Hakati rajama 8. sajandist alates, et kaitsta end sõjaretkede ja röövretkede eest. Nende tugevdamine ja arvukuse kasv viikingiajal viitab rahututele aegadele ning vajadusele suurendada kaitset. Need kujunesid ka poliitiliste ja majanduslike keskustena, olles ülikute residentsid ja kaubanduskeskused.

Linnused

200

Üks muinasusundite põhietappe. Rohkem usundilise taustaga esemeid kui varasemalt, näiteks kaljumaalingud ja -raied (sarnaselt Soome ja Karjalaga). Jätkuvalt olulised veekogudega seotud paigad ja šamanismilaadsed uskumused. Nii kaljumaalingud ja -raiendid kui ka matmispaigad asusid veekogude kallastel.

Neoliitikumi esimene pool (u 4000–2000 eKr)

300

Keraamika valmistamine algas umbes siis

25 000 aastat tagasi

300

Eesti põhja- ja lääneala suures osas katnud mageveeline järv ja Läänemere eelkäija.

Antsülusjärv

300

Esiajaloo periood Eestis aastatel 1100-500 eKr

Noorem pronksiaeg

300

9.-10. sajandil oldi peamiselt rahumeelsed, osaleti koos sõjakäikudel ja kaubavahetuses. 1030. aastatel muutusid suhted vaenulikuks, toimusid omavahelised sõjakäigud. 1060. aastast alates polnud pool sajandit ühtegi suurt sõjakäiku Eestisse, mis viitab eestlaste edukale vastupanule.

Suhted Vana-Vene riigiga

300

Üks muinasusundite põhietappe. Inimesed asusid elama veekogudest kaugemale, viljelusmajandus muutus tähtsamaks. Rituaalsed esemed (nt kivi- ja pronkskirved) jäeti viljelusmaadele ja märgaladele, võimaliku viljakuskultuse või päikesekultuse tunnusena.

Kiviaja lõpp ja pronksiaja algus (u 2000–1000 eKr)

400

Kahel jalal liikumine (bipedaalsus). Suurem ajumaht ja arenenud kognitiivsed võimed. Keerukam tööriistade valmistamine ja kasutamine. Keerulisem ühiskondlik suhtlemine ja kultuuriline areng.

Eristab inimlasi teistest primaatidest

400

Inimeste elupaigad muutusid püsivamaks – algselt vahetati elupaiku vastavalt jahindus-, kalastus- ja korjehooajale, hiljem tekkisid paiksemad asulad. Majanduses hakkas mängima suuremat rolli hülgepüük, kuna Läänemeri oli sel ajal soolasem ja hülgepopulatsioonid kasvasid. Varasema põdra ja kopra jahipidamise kõrvale lisandusid metssiga ja tarvas.

Muutused püügimajanduses mesoliitikumis

400

Põhjus, mille tõttu tööriistad ja relvad olid tugevamad, tõhustasid põllumajandust ning võimaldasid suuremate alade harimist

Raua kasutuselevõtt

400

Taani kuninga laevastik võitles Ölandi rannikul eestlaste ja kurelaste vägede vastu.

1170

400

Üks muinasusundite põhietappe. Põllumajandus ja karjakasvatus olid peamised elatusviisid, sotsiaalne kihistumine kasvas. Monumentaalsed kivikalmed, kus toimusid rituaalid. Tõendid inimohverdustest ja surnute põletamisest (võimalik seotus hinge vabastamisega). Pühapaigad olid seotud maastikuvormidega (künkad, klindid), samuti põldudele ja märgaladele tehtud ohverdused.

Noorem pronksiaeg ja varane rauaaeg (u 1000 eKr – 450 pKr)

500

Suurem ajumaht ja arenenumad tööriistad. Suurem sõltuvus loomsetest toiduallikatest. Laiem levik väljaspool Aafrikat.

Eristab inimliike australopiteekustest

500

Haigused ja vigastused (jahil ja konfliktides saadud traumad). Suur sünnituste arv, kuid samas kõrge imikute suremus. Toidu ja ressursside nappus teatud perioodidel (nt külmad talved, näljahädad). Võimalikud sõjalised konfliktid ja hõimudevahelised kokkupõrked.

Eluea suhteline lühidus ja väikelaste suur suremus

500

Pronksiajal arenesid rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa - kaks põhjust selleks

Rannikupiirkonnad olid paremate viljelusmaa tingimustega ning tihedamas kontaktis Skandinaavia ja teiste kaubanduspartneritega

500

Eestlased (või nende liitlased) ründasid ja põletasid Rootsi linna Sigtuna.

1187

500

Üks muinasusundite põhietappe. Kujunesid külad ja külaühiskond, suurenes sotsiaalne kihistumine ja sõjakus. Kalmeid kasutati ainult matusteks, mitte enam kogukondlikeks rituaalideks. Sõjamehe staatus ja individuaalsus muutusid tähtsamaks (haudades relvad, ehted, mündid). Hiied kui uued pühad paigad, samuti allikad ja ohvrikivid. Ohverdati märgaladele suuremaid esemehulki. Kristluse mõju ilmnes hilisrauaajal (12. sajand), ristikujulised ehted ja ristimärgid.

Keskmine ja noorem rauaaeg (450–1200 pKr)

M
e
n
u