jaanuar-veebruar
märts-aprill
mai-juuni- sept
oktoober-november
varia
100
Viimane päev enne ülestõusmispühadeleeelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Eestis on sellel päeval traditsiooniks herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid.
vastlapäev
100
Riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana pühitseti seda päeva peaaegu kogu nõukogude aja vältel. Ametlikult tähendas see koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingitakse naistele ja tüdrukutele lilli
naistepäev
100
Seda peetakse 1.mai. Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana
volbripäev
100
Tähistatakse 5.oktoobril. Tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. Vanemad õpilaseed saavad proovida ka õpetajaametit.
õpetajatepäev
100
Talvine pööripäev on just sellel kuupeäval.
21.detsember
200
Sisuks on lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
sõbrapäev
200
Päeva tähistatakse 14.märtsil. Hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal.
emakeelepäev
200
Sel päeval on tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdatakse suur tuli, mis on aasta kõige olulisem tuli.
jaanipäev
200
Peetakse 2.novembril. Surnute mälestuspäev
hingedepäev
200
Rehekuuks ja porikuuks nimetatakse just seda kuud
oktoober
300
Seda päev on kalendris 6.jaanuar. Tavaliselt viiakse jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa.
kolmekuningapäev
300
Märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt.
jüripäev
300
Kõik - nii suuremad kui väiksemad koolilapsed - lähevad kooli, kaasas lilled õpetajale.
esimene september
300
Tüüpilised on tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku.
mardipäev
300
Seda kuud nimetatakse ka näärikuuks, helmekuuks.
jaanuar
400
Vanasti pidi sellel päeval pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog. Rangelt oli keelatud ketramine.
küünlapäev
400
Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui selle päeva puhul kaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks.
1.aprill, naljapäev
400
Tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma ..................." kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö.
mihklipäev
400
See on tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Laulud ja kogu rituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida pererahvale lauldi. Riietuti aga valgetesse riietesse.
kadripäev
400
Just selle puu lehtedega ehiti nelipühade ajal maja ning jaanipäeval viheldi saunas.
kaselehed
500
Sajandite jooksul on see päev olnud olulisem inimsaatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine.
näärid (31.detsember - 1.jaanuar)
500
Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi, mille juures olulisemad märksõnad on kevade alguspäev ja naistepüha.
maarjapäev,paastumaarjapäev
500
Septembri teine pühapäev. Peetakse meeles oma vanavanemaid.
vanavanemate päev
500
Peetakse 9. novembril, mil tähtsustatakse isasid.
isadepäev
500
Sel päeval on öö ja päev ühepikkused. Neid päevi on aastas neli.
sügisene pööripäev ja kevadine pööripeäv