kiiruse valem
v= s:t
mass
aine kogus kehas
I Newtoni seadus
Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus ütleb, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv jõud – täpsemalt resultantjõud – on null.
raskusjõud
Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi.
Surnud inimesed hõljuvad heeliumi tõttu.
Surnud inimesed hõljuvad gaaside tõttu.
Kui inimene upub, täituvad tema kopsud veega, mis paneb ta vajuma. Need hõljuvad tagasi, sest inimkeha eraldab surres gaasi, muutes need veest kergemaks.
jõu ( F) valem
F= m x g
kaal
gravitatsiooni mõju jõule
II Newtoni seadus
Newtoni teine seadus ehk dünaamika põhiseadus ütleb, et kui kehale mõjuv resultantjõud on nullist erinev, siis liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline ja samasuunaline resultantjõuga ning pöördvõrdeline keha massiga
rõhumisjõud
Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga
päike muudab päikeseloojangu ajal värvi
VÄÄR
Päike ei muuda päikeseloojangu ajal värvi.Päike ei muuda päikeseloojangu ajal värvi, sest päikese lainepikkused reageerivad atmosfääri erinevusega.
kiirenduse valem
a = F : m
energia
III Newtoni seadus
Newtoni kolmas seadus ehk mõju ja vastasmõju seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised.
hõõrdejõud
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist.
Vesi võib samal temperatuuril keeda ja külmuda.
TÕDE
Temperatuur ja rõhu väärtus vastavad punktile, mida nimetatakse kolmikpunktiks. Sel hetkel eksisteerivad kolm faasi, vedelik, jää ja veeaur, mis tähendab, et vesi võib keeda ja külmuda samal temperatuuril.
rõhu valem
p = F : S
inerts
keha soov säilitada oma olekut
hooke'i seadus
Hooke'i seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et vedru kokkusurumiseks või pikemaks venitamiseks pikkuse jagu vajaminev jõud
on selle pikkusega proportsionaalne (võrdeline) ehk
.
elastsusjõud
Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks.
Teras on elastsem kui kumm
TÕDE
Teras on palju elastsem kui kumm. Füüsika järgi on elastsus materjali omadus pärast deformatsiooni taastada oma kuju.See on põhjus, miks terast kasutatakse hoonete ja sildade valmistamiseks.
nihke valem
(v + v0 : 2 ) x t
mehaaniline koguenergia
keha või kehade süsteemi kineetilise või potensiaalse energia summa
isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.
millised kaks nähtust võivad toimuda hõõrdejõu tõttu
seisuhõõrdumine ja liugehõõrdumine
Tuultel ei ole varjusid
VÄÄR
Tuultel on varjud. Nad ütlevad, et te ei näe tuult, vaid tunnete seda – see pole aga tõsi. Tuul võib heita varje, need pole palja silmaga nähtavad ja neid tuleb masinaga töödelda.