Loodusteaduslike mudelite liigid
füüsika üldmudelid ja objektid
füüsikalised suurused kui looduse üldmudelid
Skalaarsed suurused
vektoriaalsed suurused
100
Loodusobjekti jäljendus, mis asendab originaali lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks
mudel
100
selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse...
füüsika üldmudeliteks
100
mida saame väljendada sõnaliselt, kuid nende järjestamine pole üldjuhul võimalik
Nimelised omadused
100
on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga
skalaarne suurus
100
ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse
vektoriaalseteks suurusteks
200
Kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur
ainelised mudelid
200
Selline keha mudel, mille korral keha massi vaadeldakse koondununa ühte punkti
Punktmass
200
Sellised, mida saab iseloomustada täpse arvuga, kuid võimalikud on vaid selle teatud kindlad väärtused
Kvantitatiivsed diskreetsed omadused
200
Seitse skalaarset suurust
aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur
200
Vektori pikkust nimetatakse
vektori mooduliks
300
abstraktne mudel
objekti mõtteline visioon, kontseptsioon objektist mõtleva inimese teadvuses
300
Sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna on füüsikalised objektid olemas
Objektiivselt
300
kirjeldatakse suurustega, mida mõned peavad ka füüsikalisteks, kuid rangelt nad siiski füüsikalise suuruse tingimustele ei vasta
Järjestatavad omadused
300
väljendab mõttelist liikumist arvteljel negatiivses suunas ehk siis vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale.
Miinusmärk
300
Kaks võimalust vektori liitmiseks
Kolmnurga reegel ja rööpküliku reegel
400
Liikumise visioon ehk mõttekujundi abstraktseks mudel
matemaatiline avaldis
400
Matemaatika funktsioon, mille argument on astme alus; y=xa, kus a on nullist erinev reaalarv
Astmefunktsioon
400
keha inertsuse omadust kirjeldab
keha mass
400
keha negatiivne kõrgus maapinnast tähendab seda, et
keha asub maapinnast allpool
400
liitmisel tuleb teist vektorit nihutada nii, et mõlema vektori alguspunktid langeksid kokku.
rööpküliku reegel
500
Abstraktne analüütiline mudel
500
Ruutsõltuvuse graafik on...
parabool
500
sellised, mida saab iseloomustada täpse reaalarvulise väärtusega. Seejuures on võimalike väärtuste arv lõputu.
kvantitatiivsed pidevad omadused
500
Ladina keeles redel, astmestik
scala
500
vastupidise suunaga vektori liitmine
vektori lahutamine
M
e
n
u