Üldmudelid
Objektid
Suurused
Skalaarsed ja vektoriaalsed suurused/ füüsika ja matemaatika
100
Keha mudel, mille korral keha massi vaadeldakse koondununa ühte punkti.
Mis on punktmass.
100
Mitteaineline objekt.
Mis on väli.
100
Looduse üldised mudelid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi.
Mis on füüsikalised suurused.
100
Ruumilist suunda omavad füüsikalised suurused.
Mis on vektoriaalsed suurused.
200
Keha võime vastu panna liikumisoleku muutumisele.
Mis on mass.
200
Võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus.
Mis on astmesõltuvuse erijuhud.
200
Omadus, mida ei saa kirjeldada füüsikalise suuruse abil.
Mis on nimeline omadus.
200
Teadus, mis kasutavad oma töökeelena matemaatikat.
Mis on täppisteadused.
300
Mudel, mida kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur.
Mis on aineline mudel.
300
Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused.
Mis on nähtused.
300
Gaasi molekulide kogumõju anuma seina pinnaühikule.
Mis on rõhk.
300
Teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja loogilistest omadustest.
Mis on matemaatika.
400
Vertikaalne telg.
Mis on ordinaattelg.
400
Suurus, mis esineb kahe füüsikalise suuruse omavahelise sõltuvuse tagajärjena.
Mis on funktsioon.
400
Omadused, mida saab iseloomustada täpse arvuga, kuid võimalikud on vaid selle teatud kindlad väärtused.
Mis on kvantitatiivsed diskreetsed omadused.
400
Suurus, mis omab arvulist väärtust ja mõõtühikut.
Mis on skalaarne suurus.
500
Mudel, mis rõhutab originaali neid omadusi, mis on mudeli looja jaoks olulised.
Mis on pildiline mudel.
500
Ruutsõltuvuse graafik.
Mis on parabool.
500
Kalduvus säilitada oma liikumisolekut.
Inertsuse omadus.
500
Kolmnurgareegel ja rööpkülikureegel.
Mis on vektorite liitmise võimalused.
M
e
n
u