Liustikud
Maailmameri
Veeringe
Rannaprotsessid
Varia
100

Kuidas tekivad jäämäed?

Jäämäed on suured liustikujää tükid, mis murduvad maismaal olevatest liustikest või mandrijää servast ja hakkavad ookeanis ujuma

100

Mis on hoovus?

veekogu veekihtide horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine.

100

Mis on veeringe?

Veeringe on vee pidev ringlus Maal, kus vesi liigub ookeanidest ja veekogudest atmosfääri, sealt maale sademetena ning lõpuks tagasi merre ja ookeani.

100

Rannavorm mis on tekkinud, kui lained kannavad liiva mööda rannikut edasi ja kuhjavad selle merre ulatuvaks, kitsa kujuga maismaakeeleks.

Maasäär

100

Mis on maailmamere keskmine soolsus (‰)?

35‰

200

Mis tingimused peavad esinema liustiku tekkeks?

Sademed ületavad aurumist,

püsivad miinuskraadid

200

Mille alusel liigitatakse hoovusi soojadeks ja külmadeks?

ümbritseva vee temperatuuri järgi

200

Mis kujul võib vesi atmosfääris esineda?

veeaur, veetilgad ja jääkristallid

200

Millest koosneb skäärrannik?

Skäärrannik koosneb murenenud ja kulutatud aluspõhjakivimitest – väikestest kaljusaartest (skääridest), mis ulatuvad veest välja.

200

Mis on looded?

vee perioodiline liikumine.

300

Kuidas nimetatakse liustiku ala, kuhu lund koguneb rohkem kui sulab?

Toiteala

300

Nimeta tegureid, mis mõjutavad maailmamere soolsust eri paigus.

aurumisest, sademetest, jõgede sissevoolust, jää sulamisest/tekkest, hoovustest, vee segunemisest ja piirkonna iseloomust (suletud või avatud meri).

300

Kuidas mõjutab aurumist temperatuur?

mida soojem on, seda kiiremini toimub aurumine

300

Mis on laguun?

Laguun on merest eraldunud veekogu, mis suhtleb merega kitsaste avade kaudu ja mille vesi on sageli riimveeline.

300

Mis põhjustab loodeid?

Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbe koosmõju.

400

Miks liustikud liiguvad?

Liustik liigub, sest see on raske ja voolab oma raskuse mõjul alla, vahel ka sulavee peal libisedes.

400

Mille poolest erineb mereline kliima mandrilisest?

Väikesed temperatuurikõikumised

Rohkem sademeid

Suurem õhuniiskus

400

Kuidas mõjutab aurumist pinnase omadused?

Aurumine seda suurem, kus pinnases on rohkem vett.

Aurumine seda suurem, mida tumedam on pinnas.

400

Mis põhjustas fjordide tekkimise?

Fjordid on tekkinud siis, kui liustikud uuristasid sügavaid U-kujulisi orge, mis täitusid jääaja lõppedes mereveega.

400

Mis protsess viib vee maismaalt atmosfääri?

Aurumine

500

Selgita, kuidas lumi muutub pikapeale firniks ja seejärel liustikujääks.

Värskelt sadanud lumi on väga õhuline – kuni 90% selle mahust on õhk. Aja jooksul lumi vajub enda raskuse all kokku. Kui lumi on aastatega kokku pressitud, muutub see firniks. Lumekihtide survel moodustub sinakas, läbikumav liustikujää, mis on väga tihe (peaaegu ilma õhuvahedeta).

500

Kuidas mõjutab soe hoovus, näiteks Brasiilia hoovus rannikuala kliimat?

Muudab rannikuala kliimat soojemaks ja niiskemaks. 

500

Kuidas mõjutab veeringet inimese tegevus linnades?

Asfalt, betoon ja hooned ei lase vihmaveel maasse imbuda. Kuna vesi ei imbu maasse, voolab see kiiresti mööda pindu. 

Rohelust vähem - aurumist taimede pinnalt vähem

500

Mille järgi saab eristada kulutus- ja kuhjamisranda?

Kulutusrannal lained viivad materjali ära, mitte ei too juurde.

Kuhjerannal lained toovad ja kuhjavad liiva või kruusa.

500

Miks on veeringe Maa kliima seisukohalt oluline?

Jaotab soojust, niiskust planeedil eri paigus laiali.

M
e
n
u