Ühe tundmatuga lineaarvõrrand

Omadused

100

Millist omadust on kasutatud selleks, et 1.võrrandist saaks 2.võrrand? Kas a)võrrandi poolte vahetamine b)mõlema poole korrutamine/jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga c)liikmete viimine üle võrdusmärgi, muutes seejuures liikme ees olevat märki d)ei ole ühtki omadust kasutatud e)on kasutatud mitut omadust. 1. võrrand a - 2 = 2a + 1 ja 2. võrrand 2a + 1 = a - 2

Variant a

200

Millist omadust on kasutatud selleks, et 1.võrrandist saaks 2.võrrand? Kas a)võrrandi poolte vahetamine b)mõlema poole korrutamine/jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga c)liikmete viimine üle võrdusmärgi, muutes seejuures liikme ees olevat märki d)ei ole ühtki omadust kasutatud e)on kasutatud mitut omadust. 1. võrrand 3x + 2 = x - 1 ja 2. võrrand 3x - x = - 1 - 2

Variant c

300

Millist omadust on kasutatud selleks, et 1.võrrandist saaks 2.võrrand? Kas a)võrrandi poolte vahetamine b)mõlema poole korrutamine/jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga c)liikmete viimine üle võrdusmärgi, muutes seejuures liikme ees olevat märki d)ei ole ühtki omadust kasutatud e)on kasutatud mitut omadust. 1. võrrand 0,25x = 2 ja 2. võrrand x = 8

Variant b

400

Millist omadust on kasutatud selleks, et 1.võrrandist saaks 2.võrrand? Kas a)võrrandi poolte vahetamine b)mõlema poole korrutamine/jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga c)liikmete viimine üle võrdusmärgi, muutes seejuures liikme ees olevat märki d)ei ole ühtki omadust kasutatud e)on kasutatud mitut omadust. 1. võrrand 5a - 4 = - 7 + 6a ja 2. võrrand 6a - 5a = 7 - 4

Variant e

500

Millist omadust on kasutatud selleks, et 1.võrrandist saaks 2.võrrand? Kas a)võrrandi poolte vahetamine b)mõlema poole korrutamine/jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga c)liikmete viimine üle võrdusmärgi, muutes seejuures liikme ees olevat märki d)ei ole ühtki omadust kasutatud e)on kasutatud mitut omadust. 1. võrrand 3 + 2a = 4 - 3a ja 2. võrrand 2a - 3a = 4 - 3

Variant d

Lahend

100

Mis on lahend? Kas a) võrrandit sisaldav tundmatu b) tundmatu see väärtus, mille korral tekib väär võrdus c) tundmatu see väärtus, mille korral tekib tõene võrdus

Variant c

200

Kas x = 2 on võrrandi 2x - 1 = x + 1 lahend?

Jah

300

Mitu lahendit on võrrandil x - 3 = 5x + 1?

Üks

400

Leia võrrandi 2x - 3 = x + 4 lahend.

x = 7

500

Mitu lahendit on võrrandil 2x - 6 = 2(x - 3)?

Lõpmata palju

Lahendamine

100

Lahenda võrrand 5x = - 10

x = - 2

200

Lahenda võrrand x + 5 = x + 6

Lahendid puuduvad

300

Lahenda võrrand 3x - 3 = x + 7

x = 5

400

Lahenda võrrand: - 0,02x = - 7

x = 350

500

Lahenda võrrand 2x/3 = -1/6

x = - 0,25

Võrrandi koostamine

100

Arvu x ja temast kolme võrra suurema arvu summa on 20.

x + x + 3 = 20

200

Arvu x viiekordset vähendati 23 võrra ja saadi 17.

5x - 23 = 17

300

Arvule x liideti 15, tulemust jagati kolmega ja saadi 8

(x + 15) : 3 = 8

400

Arvu x kuuekordsest lahutati arvude x ja 9 summa ning saadi 18.

6x - (x + 9) = 18

500

Arvu x kahekordsest viie võrra suuremast arvust lahutati arvude x ja 8 vahe, tulemuseks saadi 40.

(2x + 5) - (x - 8) = 40