Organisatsioonid
Esimene Eestis loodud kodanikualgatuslik organisatsioon.
Eesti Muinsuskaitse Selts
1986 Eesti alanud protestikampaania, millega protestiti Moskva plaani vastu rajada siia uued fosforiidikaevandused
fosforiidikampaania
Eesti poliitik, Rahvarinde üks asutaja, oli Eesti peaminister taasiseseisvumise perioodil
Edgar Savisaar
1987 alanud projekt, et viia Eesti üle täielikule isemajandamisele, Eesti majanduslik iseseisvumine
IME ehk Isemajandav Eesti
Kus toimusid verised sündmuse Baltikumis 1990 (linnad)
Riia ja Vilnus
1988 loodud peamiselt tehasetööliste loodud organisatsioon, mis protestis Eesti iseseisvuspüüete vastu ja nõudis Eesti jätkamist NSVL koosseisus. Organiseerisid 15. mai 1990 mässu Toompeal
Interliikumine või Interrinne
23. august 1989 Baltikumis toimunud protestiaktsioon, nõuti, et Moskva tunnistaks MRP õigustühiseks, osales 2 miljonit inimest
Balti kett
Eesti kirjanik ja riigimees, oli hilisem Eesti president, taasiseseisvumise ajal oli Eesti välisminister
L. Meri
16. november 1988 Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mis sätestas Eesti seadused kõrgemale NSVL-i omadest, osaline iseseisvumine
suveräänsusdeklaratsioon
Kes oli EKP viimane juht?
Vaino Väljas
1988 moodustatud organisatsioon perestroika toetuseks, kujunes sellel ajal kõige suuremaks rahvaliikumiseks Eestis
19. august alanud vanameelsete riigipöördekatse Moskvas. Lõppes siiski nende lüüasaamisega.
Augustiputš
Vene NFSV juht, hilisem Venemaa president, juhtis võitlust vanameelsete vastu augustiputši ajal. Tema eestvedamisel kirjutasid Venemaa, Ukraina, ja Valgevene alla SRÜ lepingule
Boriss Jeltsin
märtsis 1991 NSVl toimunud rahvahääletus NSVL-i säilitamise küsimuses. Seal ei osalenud Balti riigid, Gruusia, Armeenia ja Moldova, kes võtsid suuna täielikule iseseisvumisele.
liidulepingu referendum
1985 M. Gorbatšovi poolt algatatud uutmisprogramm, millega ta lootis riiki majanduskriisist välja tuua, see levis ka teistesse eluvaldkondadesse. Eesmärk oli sotsialismi säilitamine.
perestroika