EPITEEL
See kude katab keha pindu ja vooderdab õõsi, pakkudes kaitset.
Epiteelkude
Kude, mis seob ja toetab teisi kudesid, sisaldades rohkelt rakuvaheainet.
Sidekude
Kude, mille põhiülesanne on keha liikumine kontraktsiooni abil.
Lihaskude
Kude, mis võimaldab signaalide vastuvõttu, töötlemist ja edastamist.
Närvikude
Raku geneetilist materjali sisaldav struktuur.
Rakutuum
Epiteelikude tüüp, mille põhifunktsioon on kehaosade katmine ja kaitsmine väliskeskkonna eest.
Katteepiteel
Vedel sidekude, mis transpordib aineid ja mängib rolli homöostaasis.
Veri
Vöötlihaskude, mis võimaldab teadlikku liigutuste juhtimist.
Skeletilihas
Närvisüsteemi põhirakk, mis juhib närviimpulsse.
Neuron
Raku ümbris, mis kontrollib ainete sisenemist ja väljumist.
Rakumembraan
Epiteelikude vorm, mille rakud toodavad ja eritavad erinevaid aineid (nt hormoone või lima).
Näärmeepiteel
Energiavaruks talletatud kudetüüp, mis kaitseb ka organeid.
Rasvkude
Sellest lihastüübist moodustuvad õõneselundite seinad ning ta töötab tahtest sõltumatult.
Silelihas
Närvisüsteemi keskne organ, mis töötleb infot ja koordineerib kehatalitlust.
Aju
Raku valgusünteesi teostav väikene organell.
Ribosoom
See inimese suurim organ koosneb mitmekihilisest kattekihist
Nahk
Tugev ja mineraalirikast maatriksit sisaldav tugiülesandega kude.
Luukude
Lihastüüp, mis tagab vere ringluse ning töötab rütmiliselt kogu elu.
Südamelihas
Piklik närvisüsteemi osa, mis juhib reflekse ja signaale ajju ja ajust välja.
Seljaaju
Organell, mis sorteerib ja pakendab rakus sünteesitud aineid.
Golgikompleks
Epiteelikude üldnimetus, mis moodustab nii katte- kui näärmestruktuure.
Epiteelkude
Elastne ja painduv tugiülesandega kude, mida leidub liigestes ja hingamisteedes.
Kõhrkude
Keha liikumise ja elundite talitluse tagamiseks vajalik kude tervikuna.
Lihaskude
Neuroni aksonit ümbritsev isolatsioonikiht, mis kiirendab impulsside liikumist.
Müeliinkate
Rakus olev membraaniga ümbritsetud struktuur, mis lagundab kahjustunud osakesi ja aineid.
Lüsosoom