Jaan
Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja.
"Silveri laul", "Sõprade laul nr.2" jt.
Jaan Tätte
Eesti keeleteadlane, kellele kuulub tähelepanuväärne koht Eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise. Ta tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on eesti keele põhisõnavara hulka jõudnud umbes 30 (näiteks embama, evima, laip, mõrv, roim, laup, lünk, meenutama).
Johannes Aavik
Eesti saatejuht, meelelahutaja, moekunstnik, poliitik ja kaitseväelane. Tuntud komöödiarühmituse Kreisiraadio liikmena.
Hannes Võrno
Eesti erukindral. Aastast 2006 kuni 2011 kaitseväe juhataja.
Ants Laaneots
Alatskivis sündinud Eesti luuletaja ja proosakirjanik. Jõudis eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Luules muretses kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemaolev Eestimaa.
"Ta lendab Mesipuu poole", "Eile nägin ma Eestimaad", "Helin"
Juhan Liiv
Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Eesti poliitlise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht. Postimehe peatoimetaja, Eesti riigivanem, Eesti peaminister.
Jaan Tõnisson
Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eesti Nõukogude nukuvalitsuse peaminister ning Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimees.
Johannes Vares-Barbarus
Eesti poliitik, kaitseminister Taavi Rõivase teises valitsuses ja 2019. aastal Euroopa Parlamendi liige.
Hannes Hanso
Eesti sportlane, olümpiavõitja 1964.
Ants Antson
Eesti poliitik, peaminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Juhan Parts
Eesti sportlane, olümpiavõitja 1972.
Jaan Talts
Eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija. 1914. lavastas ta ühe esimestest Eesti mängufilmidest "Karujaht Pärnumaal"
Johannes Pääsuke
Eesti näitleja, kes töötab 1979. aastast Vanemuise teatris. On teinud külalisena kaasa Tallinna Linnateatri, Viljandi Ugala, Rakvere Teatri, Emajõe Suveteatri ning Rootsi teatri Unga Riks lavastuses. Ta on mänginud filmides "Pangarööv", "Vana daami visiit", "Stiilipidu", "Narva kosk", "See kadunud tee ja "Jüri Rumm" (viimases peaosa), "Nimed marmortahvlil", telelavastuses "Kolm elu kaalul" ja seriaalis "Õnne 13".
Hannes Kaljujärv
Eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus.
Ants Laikmaa
Eesti luuletaja, kirjanik ja dramaturg. Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Teoste hulka kuuluvad: "Ristikoerad", "Rahutus", "Peipsist mereni", "Maha rahu", "Südasuvi" jt.
Mitmekordne Eesti meister odaviskes. Tuli ka Roomas peetud üliõpilaste olümpiaadil odaviskes esimeseks.
Tema järgi on nimetatud Tallinnas tänav.
Juhan Sütiste
Eesti poliitik, ettevõtja ja kunstikoguja. Tiit Vähi esimese valitsuses välisminister. Talle kuulub suuremaid erakunstikogusid, mis on esil talle kuuluvas Viinistu Kunstimuuseumis.
Jaan Manitski
Eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP Keskkomitee sekretär).
1950-1991 asus Tallinnas Toompe lossi kõrval talle mälestussammas. Tema järgi said nime tänavad Tallinnas(tänapäeval Roosikrantsi), Tartus (nüüdne Karl August Hermanni tänav) ja Rakveres (nüüdne Võidu tänav). Tmea nime kandsid Tallinna Masinatehas ning Tallinna 16. Keskkool.
Johannes Lauristin
Eesti ettevõtja. 1991-1996 Hansapanga juhatuse esimees, aastani 1999 samas nõukogu esimees. Eraõigusliku Rocca al Mare Kooli üks asutajaid ja siiani kooli nõukogu esimees.
Hannes Tamjärv
Velise vallas Veski külas 1894 sündinud Eesti näitleja, lavastaja, teatrijuht ja pedagoog.
Rollide hulka kuulunud muuhulgas Piibeleht (Pisuhänd), Figaro (Figaro pulm), Hamlet (Hamlet), Orest (Elektra), Othello (Othello).
1942 - Eesti NSV rahvakunstnik
1948 - NSV Liidu rahvakunstnik
1944-1949 Estonia peanäitejuht
1951-1958 Vanemuise näitleja ja lavastaja
1958-1959 Estonia direktor
1946-1950 Eesti Riikliku Teatriinstituudi lavapraktikaõppejõud (aastast 1947 professor, tagandati ebaseaduslikult 1950)
1945-1950 ja 1969-1973 Eesti NSV Teatriühingu juhatuse esimees.
Ants Lauter
Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik ning kirjanik. Tema eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Asutas ülikooli juurde 1976. aastal ajakirjandusosakonna ja 1979. aastal sai temast ajakirjanduskateedri juhataja. Eesti teadusteakadeemia liige aastast 1977.
Juhan Peegel
Lõpetas 1935 Tallinna Konservatooriumi. Laulis aastast 1928 Estonias. Põgenes 1944 Saksamaale. Kuulus 1945-46 Lübecki eesti kunstnike ühendusse ja 1946-48 Blombergi eesti kunstnike ühendusse. Hiljem siirdus Inglismaale, aastast 1953 elast Torontos. Osade hulka kuuluvad muuhulgas Angelotti (Puccini Tosca, 1937), Doktor (Verdi, Traviata 1941) ning Cappuletti (Berliozi "Romeo ja Julia)
Jaan Villard
Eesti üks esimesi professionaalseid muusikuid. Helilooja, koorijuht ja organist.
Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni, lõpetades konservatooriumi 1881.
Käis Eestis juhatamas III, IV, V ja VI üldlaulupidu.
Heliloojana on kirjutaud ligi viiskümmend koorilaulu ja kolm kantaati. Tuntumad teosed on: "Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "ma teretan sind hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil"
Tema nime kannab tänav Tallinnas.
Johannes Kappel
Eesti poliitik, ametnik, haridus- ja tervishoiutegelane.
1994-1999 Lääne maavanem
1999-2002 Sotsiaalministeeriumi kantsler
2002-2012 Eesti Haigekassa juhatuse esimees
2012 - Tallinna Ülikooli kantsler
Hannes Danilov
Eesti filmitegija ja harrastusfotograaf. Operaator filmidel "Ükssarvik", "Eia jõulud Tondikakul", "Maran", "Koma" ja "Habras maailm"Võitnud loodufotokonkurssilt peaauhinna - Suur Hundi.
Ants Tammik
Eesti luuletaja, näitleja ja lavastaja. Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne, oma esimesed luuletused avaldas pseüdonüümi all, mis ei olnud ainult varjunimi kirjandusmaailmas vaid ka luuletaja alter ego.
Mänginud muu hulgas Hamletit ja Peer Gynti. ning kirjutanud filmistsenaariumi "Nipernaadi"
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
Juhan Viiding