JÕULUPUUD JA KAUNISTUSED
Selles riigis eelistatakse jõulupuu asemel tihti veidi hiljem püsti pandud uusaastapuud, mida kaunistatakse sarnaste ehetega, kuid rõhk on ilmalikul, mitte religioossel tähendusel.
VENEMAA
Just see peab Poolas levinud kombe järgi jõululaupäeval taevas nähtavale ilmuma enne kui sööma tohib hakata.
ESIMENE TÄHT / PETLEMMA TÄHT / TÄHT
Põhjamaade traditsioonis süüakse jõuluõhtul seda magusat küpsetist, milles on kuivatatud puuviljad ja pähklid ning mille sisse peidetud mandel või münt ennustab, kes esimesena abiellub või kellel on eriti õnnelik aasta.
JÕULUKEEKS / JÕUPUDER/JÕULUPUDING (Christmas Pudding)
Seda metalli on Kesk- ja Põhja-Euroopas tavaks pühade ajal pliidil sulada ja vette valada, et tekkinud kuju järgi ennustada, mida uus aasta toob.
TINA
Uusaasta südaööl sümboliseerib selle joogi avamisel lendav ja paukuv kork energia ja rõõmu vabanemist uude aastasse.
ŠAMPANJA
Saksamaal riputatakse jõulupuule lisaks tavapärastele ehetele just selle marineeritud köögivilja kaunistus; legendi järgi toob esimene leidja lisakingituse.
HAPUKURK / JÕULUKURK
Just selle jätavad Põhjamaa ja Põhja-Ameerika lapsed kamina juurde jõuluvana põhjapõtrade jaoks, mitte ainult küpsiseid ja piima jõuluvanale.
PORGAND / HEIN
Selles põhjamaa riigis on traditsiooniline jõulujook „glögg“ – soe vürtsine vein või mahl –, mida juuakse koos piparkookide ja sinihallitusjuustuga.
SKANDINAAVIA MAAD
Just see tuleb panna jõulukuuse tippu, kuna ''palja'' tipuga puu ei kaitse kodu halbade vaimude eest.
TIPUKAUNISTUS / TÄHT / RIST
Kreekas ja teistes Vahemeremaades süüakse uusaastaööl selle kujuga küpsetisi, mis sümboliseerivad lõppevat tsükklit ja uue alguse terviklikkust.
RING
Selles Ida‑Euroopa riigis kaunistatakse jõulupuud ja aknaid kunstlike ämblikuvõrkude ja ämblikega, sest rahvajuttude järgi tõi ämblik ühel vaesel perekonnal jõuludeks õnne.
UKRAINA
Selles riigis saavad lapsed sageli kaks korda kingitusi: esmalt 6. detsembril Püha Niklause päeval ning seejärel veel kord jõuluõhtul või esimesel jõulupühal.
SAKSAMAA / AUSTRIA / HOLLAND
Seda kaunvilja peetakse Itaalias õnne toovaks toiduks kuna need meenutavad münte ja sümboliseerivad rikkust. Neid süüakse sageli koos vorstidega.
LÄÄTSED
Nendele nähtamatutele külalistele jäetakse Põhja- ja Ida-Euroopas jõuluööl lauale lisadaldrik.
HINGED / ESIVANEMATE HINGED
Selles Lõuna Euroopa riigis visatakse südaööl uksest või aknast välja vanu esemeid – näiteks nõusid –, sümboliseerides vana aasta ja halva õnne minemaviskamist.
ITAALIA
Selles Põhjamaa riigis on tavaks panna aknale ja koju rohkeid küünlaid ja valguskette, mis sümboliseerivad valgust pimedas talves ja loovad „hygge“‑laadse hubasuse.
ROOTSI / NORRA
Selles põhjamaa riigis käivad jõuluõhtul külas „jõulukääbused“ või „jõulutrollid“, kes jätavad lastele kingitusi aknalauale või kingasukkadesse.
ISLAND
Selles Vahemere riigis valmistatakse pühade ajal õlis küpsetatud magusaid tainapallikesi – sageli apelsinikoore, mee ja suhkruveega –, mida jagatakse pere ja naabritega.
ITAALIA (struffoli) / HISPAANIA (buñuelos)
Paljudes Euroopa kultuurides peetakse halvaks endeks, kui need esemed pühade ajal tühjaks jäävad. Neid püütakse südaööks vähemalt osaliselt täidetuna hoida.
KLAASID / JOOGIKLAASID / JOOGIANUMAD
Sellelt mööbliesemelt hüpatakse Taanis vana-aasta õhtul alla, et "hüpata uude aastasse" ja jätta halb õnn vanasse.
TOOL
Selle looma õlgedest meisterdatud toasuurune kuju püstitatakse mõnes Skandinaavia külas õue, et tuua majapidamisse viljakust.
KITS / JÕULUKITS
Just see tegevus puuvõõriku all peaks keldi traditsiooni järgi tooma õnne ja armastust. (Puuvõõrik on jõuluajal uste kohale riputatud igihaljas puokstest või puuviljadest tehtud kaunistus).
SUUDLEMINE
Selles riigis seostatakse jõulupühadega pigem praetud kana kiirtoiduketist (KFC) kui koduse jõulupraadiga; toidukohtade juures tekivad lausa broneerimisjärjekorrad.
JAAPAN
Mõnes Põhja‑Euroopa peres usutakse, et kui need jõuluõhtul lauale pandud puuviljad on ilusad ja terved, tuleb uus aasta sama terve – uskumuse järgi sümboliseerib iga terve seemnekamber head tervist.
ÕUNAD
Selles Euroopa riigis süüakse vana‑aasta õhtul täpselt kaksteist viinamarja – iga kellalöögi ajal üks –, et tagada hea õnn iga järgmise kuu jaoks.
HISPAANIA