Mõisted
Kuningad/valitsejad
Tehnilised uuendused keskajal
Renessanss
Muutused igapäevaelus
100
Rooma piiskop, katoliku kiriku pea

Paavst

100

Renessansiaja valitsejanna. Henry VIII ja Anne Boleyni tütar. Pesi hambaid suhkruga. 

Elizabeth I

100

Tööriist heina ja teravilja mahalõikamiseks ehk niitmiseks. Euroopa kultuuriloos on see  üks surma sümboleid. Sageli kujutatakse isikustatud Surma musta kapuutsiga hõlsti rõivastatud luukerena, kellel on õlal just see.

Vikat

100

Euroopa kultuuriajaloo periood, mis jääb 1450.-1600. aasta vahele ning mida iseloomustab sügav kultuuriline murrang

Renessanss

100

Peruust Euroopasse tõid selle 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tema vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati teda tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib ta siiani väga olulist rolli.

Tomat

200

Rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus

Turniir

200

Inglise kuningas, kes lasi kahel oma kuuest naisest pea maha raiuda ning pani aluse anglikaani kirikule

Henry VIII

200

Selle leiutas Johannes Gutenberg

Trükipress

200

Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju. Tema teosed on nt "Hamlet", "Romeo ja Julia", "Othello"

William Shakespeare

200

Esimene teade selle toiduks tarvitamisest pärineb 1570. aastast (ühe Hispaania hospidali ostunimekirjas). Esialgu toideti sellega vaid sigu, sest arvati, et teeb inimesed haigeks. 

Kartul

300

Valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad

Dünastia

300

Henri II poeg. Suurema osa valitsusajast veetis ta Prantsusmaal, püüdes kaitsta Inglismaa sealseid valdusi. Osales III ristisõjas. Saratseenid hüüdsid teda Melek-Rik ('kuningas Rick') ja temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!"  

Limoges´i vikonti kindluse piiramisel sai  haavata ning suri saadud vigastusse. 

Richard I Lõvisüda

300

Hobuse kaela ümber asetatav ja õlgadele toetuv puidust "krae", mille külge kinnituvad aisad ning mis kannab hobuse veojõu üle veovahendile.

Rangid

300

Tema märkmikes leidub selliste esemete ja mehhanismide jooniseid, mis võeti kasutusele alles sajandeid hiljem. Ta oli esimene, kes visandas allveelaeva, deltaplaani, langevarju, päästevesti, soomusmasina ja leegiheitja. 

Leonardo da Vinci

300

 Kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane teravili. Pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kasvatama umbes 7000 aastat tagasi. Euroopas kasvatati esialgu loomasöödana.

Mais

400

Maavaldus, amet või muu tuluallikas, mille maaisand andis vasallile vastutasuks ustavuse ja teenimise eest. 

Lään

400

Ta võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile

William Vallutaja

400

Arbalett ehk pandpüss. Laskerelv. Vibust täpsem. 

Amb (vibupüss)

400

Itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt. Temalt pärinev nt skulptuur "Taavet"

Michelangelo

400

1535. aastal saatis Tartu piiskop Johann Bey oma sõbrale Moskva suurvürstile kingituseks just selle linnu. Tema sõnul olevat too vagur, tubli ja naljakas loom.

Kalkun

500

Moslemite ja araablaste nimetus keskaegses Euroopas

Saratseenid

500

"Euroopa isa". Karolingide dünastia silmapaistvaim esindaja

Karl Suur (valitses 768-814)

500

Esimesed teated  Liivimaa alal pärinevad 14. sajandist. Ajam v ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks

Tuuleveski

500

Oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. Kuigi tal oli selleteemalisi maale ainult viis ("Primavera", "Pallas ja kentaur", "Venus ja kolm graatsiat toovad kinke noorele naisele", "Venus ja Mars" ning "Venuse sünd"), on just need tänapäeval tema kõige tuntumad teosed.

Sandro Botticelli

500

Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks just seda. Algul kultiveeriti teda ta kaunite õite pärast ilutaimena. Veidi hiljem hakati teda kasutama ravimtaimena, eriti hambavalu, peavalu ja podagra vastu.

Tubakas

M
e
n
u