Muudatused Eesti elus
Jüriöö ülestõus
Hansa aeg
Elu keskaegses linnas
Eestlased ja ristiusk
100
Kellest said mõisnikud?
Maata rüütlitest- sõdalastest.
100
Mis oli Jüriöö ülestõusu märguandeks?
Kõrgel künkal süüdati jüriööl maja.
100
Kuidas nimetati kaubalinnade ühendust?
Hansa Liit.
100
Kuidas nimetati rae liiget?
Raehärra.
100
Kirikus hoitav ja austatav ese?
Reliikvia.
200
Kellel pidid talupojad makse maksma? (2)
Mõisale ja kirikule.
200
Milline osa Eestist oli ülestõusust haaratud?
Põhja- Eesti, Harjumaa
200
Mis eesmärgil Hansa Liit moodustati? (2)
Viikingite vastu kaitseks ja edukava kaubavahetuse pidamiseks.
200

Nimeta kaks olulisemat kohta hansalinnas.

Sadam ja turg.

200
Mis keeles peeti Eestis katoliku kiriku jumalateenistusi?
Ladina keeles.
300
Milline erinevus oli eestlaste kivilinnuste ja rüütlilosside vahel?
Eestlased ei tundnud lupja kui sideainet ja kivid olid müüris lahtiselt.
300
Millal toimus Jüriöö ülestõus?
23. apr 1343. a.
300
Millised Eesti linnad Hansa Liitu kuulusid?
Tallinn, Viljandi, Pärnu, Tartu.
300

Kuhu kuulusid abielus kaupmehed ja kuhu vallalised kaupmehed?

Abielus kaupmehed Suurgildi, vallalised kaupmehed Mustpeade vennaskonda.

300
Usulise tegevusega silmapaistnud inimene, keda austatakse ka pärast surma?
Pühak.
400
Millise Saksa linna linnaseadus võeti 13. saj keskel Tallinnas kasutusele?
Lübecki linnaseadus.
400

Mida tegi Taani kuningas pärast ülestõusu?

Müüs oma Eesti valdused Liivi ordule.

400
Milline Eesti linn püüdis edutult Hansa Liitu pääseda?
Narva.
400

Keda võis kohata hansalinnade tänavatel? (4)

Kaupmehi, teenijaid, sõdureid, koduperenaisi jne.

400
Ristiusu pühakute eestipärased nimed: Miikael- ....; Martinus- ...; Katariina- ....
Mihkel, Mart, Kadri.
500
Kuidas jaotati Eesti alad pärast muistset vabadusvõitlust?
Põhja- Eesti--- Taanile, Kesk- Eesti--- Liivi ordule, Kagu- Eesti--- Tartu piiskopile, Lääne- Eesti ja saared--- Saare- Lääne piiskopile.
500

Milline klooster rüüstati ja seal olnud mungad tapeti?

Padise klooster.

500
Hansa linnad olid ümbritsetud linnamüüriga. Miks vaenlaste ohu korral süüdati väljaspool linnamüüri olevad majad põlema?
Et vaenlane ei saaks ehitusmaterjali piiramistorni tegemiseks kasutada.
500

Mitu inimest elas Tallinnas keskajal? (+/- 1000)

7000- 8000 inimest.

500
Usk haldjatesse püsis, aga nüüd austati kui pühakuid. Nii sai Antoniusest sigade kaitsja ..... Temale koguti ohvreid- villa, uudsevilja niinimetatud ...... vakkadesse.
Tõnn; Tõnni vakkadesse.
M
e
n
u