Looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel
Jäätmekäitlus
Säästev tarbimine
Ökomärgised
Varia
100
Mis muudab keskkonda?
Igasugune inimtegevus.
100
Kas arenenumas riigis tekib rohkem prügi?
Jah.
100
Kuidas hävitavad inimesed Maa ressursse. (üks sõna)
Mõtlematult.
100
Mis märk on pildil?
Eesti ökomärk.
100
Kui palju elab maailmas inimesi?
Üle seitsme miljardi.
200
Kuidas nimetatakse metsi?
Meie planeedi kopsudeks.
200
Millisesse prügikasti tuleks sorteerida järgmised esemed?
ajakirjad, kataloogid, pappkastid, ümbrikud, reklaammaterjalid.
Paberkonteinerisse.
200
Kas ettevõtted saaksid säästlikumalt majandada?
Jah.
200
Mis märk on pildil?
ELi mahelogo
200
Millistes riikides elab kõige rohkem inimesi? (nimeta kolm)
Hiinas, Indias ja USA-s.
300
Kui suur osa Eesti elanikest elab Tallinnas?
Umbes 1/3.
300
Kuhu tuleks panna järgnevad esemed?
Jääkõlid, värvijäätmed, patareid, elavhõbedakradiklaas, õlifiltrid.
Ohtlike jäätmete kogumispunkti.
300
Mida tuleks enne ostmist mõelda?
Miks, mida ja kui palju.
300
Mis logo o
n pildil?
Taaskasutus.
300
Mitu liiki kaob iga päeva maailmast?
Umbes 50-100 liiki.
400
Kuidas nimetatakse gaase, mida paiskavad õhku mootorsõidukid?
Heitgaasid
400
Millisesse prügikasti tuleks panna järgmised esemed?
Plastnõud, kilekotid, jogurtitopsid, ketšupipudelid, konservikarbid.
Pakendikonteinerisse.
400
Kui ostad tooteid, siis milliseid eelistada? (kaks sõna)
Loodussõbralikke ja kauakestvaid.
400
Mis logo on pildil?
Põhjamaade ökomärgis.
400
71% Maast on kaetud veega. Kui suur osa sellest on joogivesi?
1%
500
Mis tähtsus on metsal?
Õhu puhastamine ja hapniku tootmine.
500
Kuhu tuleks panna järgmised jäätmed?
Koorimisjäägid, pagari- ja kondiitritooted, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid, lõikelilled, poolfabrikaadid.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse.
500
Mida tähendab säästev tarbimine?
Et inimenesed valivad teadlikult võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks.
500
Mis logo on pildil?
Eesti pandipakend.
500
Mitu kg olmejäätmeid tekib Eestis keskmiselt aastas ühe elaniku kohta?
Kui palju tuleb jäätmeid ühe eestimaalase kohta aastat kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivi põletamisel tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn. ohtlike jäätmete hulka)?
Umbes 300 kg aastas, kui arvesse võtta ka tööstusjäätmed, siis 10 tonni jäätmeid aastas. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks.