Punkt, hüüumärk, küsimärk
Kuhu pannakse eesti keeles kellaaja märkimisel punkt?
Tundide ja minutite vahele, näiteks kell on 13.00.
Mis märk panna selgitava lauseosa ette?
Seal on koolon, nt Talu perenaine on enda sõnul rikas ja õnnelik: tal on kolm last ja tosin lapselast. Tegevuskava esitatakse kindlas järjekorras: kes, mida, kuidas ja millal teeb.
Tavaliselt .... koma JA , NING , EGA , EHK , VÕI , ( NII ..) KUI KA .
Tavaliselt EI NÕUA koma JA , NING , EGA , EHK , VÕI , ( NII ..) KUI KA .
Tsiteerides ei tohi muuta selle sõnastust, õigekirja, kirjavahemärke ega eristuskirju (kursiivkiri, paks kiri, sõrendus).
Kas sõna ja või või on otstarbekas asendada sulgudega?
Nende sõnade asemel sulgusid tarvitada pole õige, sest nii tekib mitmeti mõistmise oht, nt Tõlkige ingliskeelne tekst eesti (vene) keelde → eesti või vene keelde; eesti ja vene keelde.
Lühendites tavaliselt punkti ei kasutata, välja arvatud juhul kui ...
Punkti kasutatakse siis, kui see ühtib mõne eestikeelse sõnaga, näiteks v.a või k.a.
Kas kokkuvõtva sõna järel loetelu ees on koolon või mõttekriips?
Kokkuvõtva sõna järel loetelu ees on koolon, nt Mittesuitsetamine toob endaga kaasa mitmesuguseid eeliseid: raha jääb üle, nahk säilitab terve jume, hambad püsivad valgemad, hingamine on kergem.
Leiame peale paberi- ja kilesodi ka muud: kaltse ja lausa terveid rõivaid ning kreemituube.
Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, ..... nende vahele koma.
Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, EI KÄI nende vahele koma.
Harilikult pannakse tsitaat lauses ....
Harilikult pannakse tsitaat lauses jutumärkidesse.
Tsitaadi lausest välja jäetavate sõnade asemele pannakse ...... (....), koos sõnadega tuleb välja jätta ka neile eelnevad või järgnevad kirjavahemärgid.
Lausest välja jäetavate sõnade asemele pannakse katkestuspunktid (kaks või neli punkti), koos sõnadega tuleb välja jätta ka neile eelnevad või järgnevad kirjavahemärgid.
Inimestel on valikuvabadus .. ja see võimalus vabalt valida .. teeb nad võrdseks inimväärikuses.
Kaudse küsilause järel ...
Kaudse küsilause järel küsimärki ei kasutata, näiteks Mari küsis, millal jõuluvana tuleb.
Kas mõttekriipsu järel on suur või väike algustäht?
Õige on väike algustäht, nt Olete olnud majas väga lühikest aega, aga ikkagi – kuidas meeldib?
Eeslisandit ..... oma põhisõnast komaga.
Eeslisandit EI ERISTATA oma põhisõnast komaga.
Kingitused anti lapselastele Toomale ja Kadrile.
Jutumärke kasutatakse ... (nimeta vähemalt kolm viisi millal).
1) otsekõne: „Ei noh, võta, võta niisama,“ pakub Toots piltidega juturaamatut. „Võta, võta,“ sunnivad teised ka, „teine heast südamest pakub ja sina ei võta.“;
2) tsitaat: Terentiuselt pärineb mõte „Olen inimene ja arvan, et miski inimlik pole mulle võõras“. Küsimusele „Mitu järve on Eestis?“ ei osanud keegi vastata. Kohti jagati põhimõttel „kes ees, see mees“. Teises lauses asendada sõna „kaaskiri“ sõnaga „seletuskiri“;
3) sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tajutakse tugeva stiilihälbena: Keegi „hea inimene“ oli veekraani lahti jätnud. Kui meedia vajab „beibepauerit“, saab sõna ilmatüdruk;
4) pealkirjad: romaan „Piiririik“, joonisfilm „Lepatriinude jõulud“, saatesari „Aktuaalne kaamera“, uudis „Kaitseväe üksus osaleb Pärnus päästetöödel“, laul „Kauges külas“, seminar „Kuidas targalt ettevõtet müüa?“, talgupäev „Teeme ära“;
5) taimede sordinimed mitteerialases tarvituses: õun „Valge klaar“, kartul „Jõgeva kollane“.
Mida kasutatakse, kui soovitakse näidata, et lause küll enam-vähem lõpetatakse, aga öelda oleks veel palju?
Kasutatakse mõttepunkte lause lõpus, näiteks See kohtumine oli väga kaugele ulatunud tagajärgedega ...
Tunderõhulise ütte järel kasutad ...
Kasutad hüüumärki, näiteks Sõbrad! Meil läks see vastus nüüd küll valesti!
Kas loetelu järel kokkuvõtva sõna ees on mõttekriips või koolon?
Õige on mõttekriips, nt Koolon, mõttekriips, semikoolon ja koma – kõik need kirjavahemärgid valmistasid sekretärile pööraseid raskusi.
Valitsuses, riigikogus, linna- ja vallavolikogudes – kõikjal arutati keerulist olukorda.
Kui võrdlussõna alustab kõrvallauset, tuleb koma panna. Kõrvallause tunneme ära sellest, et sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas on tegusõna pöördeline vorm ehk öeldis.
Jogurtijäätist võivad kõik süüa nii palju, kui süda lustib.
Jutumärkidesse ei panda ...
Jutumärkidesse ei panda kujundlikke sõnu ja väljendeid: kuiv seadus, must turg, külm sõda, raudne eesriie, kõva käsi, õhuke riik, ümarlaud, lapsel on vesi ahjus, minu esimesed triibulised; asutuste, perioodikaväljaannete, autasude, kaupade ja üksiksõidukite nimesid: restoran Lusikas, kino Sõprus ~ Sõpruse kino, kauplusekett Sõbralt Sõbrale, AS Eesti Energia, Maaleht, Pärnu Postimees, Vabadusrist, Riigivapi teenetemärk, auto Honda CR-V, tugitool Trompet, Kirdesai, liköör Vana Tallinn ~ Vana Tallinna liköör, parvlaev Kõrgelaid.
Millal on kaldkriipsu vaja?
Kõige sagedamini on seda vaja eri võimaluste näitamiseks, nt plankidel (jah/ei, abielus/vallaline/lahutatud/lesk) või kakskeelses väljaandes (Toimetaja/Editor Mati Erelt).
Seotud tekstis on mõttekas kaldkriipse vältida ning pruukida hoopis sõnu ja ja või, nt valla/linna → valla või linna; algatus/ toetus → algatus ja toetus, algatus või toetus.
Kas pealkirja ja pildiallkirja järel on punkt?
Pealkirja nagu mis tahes muu eraldi real seisva lause (ka alaja vahepealkirja) järele punkti ei panda.
Millal kasutatakse lauses semikoolonit?
Semikoolon on komast tugevam, kuid punktist nõrgem. Seda kasutatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosade ühendamiseks.
On ka palju sellist, millega saan kõhklematult nõustuda, näiteks tähelepanek, et eestlasi iseloomustab kaks kodu – linnakodu ja maakodu; et arvatavasti leidub meil talusid, kus on elatud samas kohas Rooma ajast saadik; et metsaskäimine on saunaskäimise järel Eestis vahest kõige sagedamini praktiseeritav puhastusrituaal; et vaade jõelt kalda poole on hoopis midagi muud ja metsikumat kui vaade kaldalt jõe poole jne.
KIRJA LÕPETAMISEL sõnade tervitades, tänades, jõudu soovides vms ja nime vahele ..... eesti kirjakorra tava järgi koma.
KIRJA LÕPETAMISEL sõnade tervitades, tänades, jõudu soovides vms ja nime vahele EI PANDA eesti kirjakorra tava järgi koma.
Tervitades koolivend; Ette tänades AB; Vastust ootama jäädes TK; Tulemuslikku koostööd soovides AS Tööjänes.
Ülakoma kasutatakse. ...(nimeta vähemalt kolm võimalust).
1) tähe väljajätu märkimiseks luules: sull’ ’sulle’, tõest’ ’tõesti’, a’al ’ajal’
2) eesti või muukeelse nime käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet: Mari Tamme : Mari Tamme’le, Jüri Kalda : Jüri Kalda’le
3) võõrnimede käänamisel, kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, või vastupidi, kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga: Skype [skaip] : Skype’iga, Youtube [juutjuub] : Youtube’ist, Cambridge [keimbridž] : Cambridge’i
4) nimetuletistes tuletusaluse nimekuju märkimiseks: shakespeare’lik, yorkshire’lane, poirot’lik.
5) tsitaatsõnade käänamisel: alma mater’i kasvandik, koori võimsad crescendo’d, loodab jackpot’i
Kas enne on sulg ja selle järel punkt või vastupidi?
Kui sulgudes on kogu lause, algab see suure algustähega ja lauselõpupunkt on sulgude sees, pärast kinnisulgu punkti ei ole, nt Reisil jätke oma dokumendid turvalisse kohta. (Paljudes hotellides on võimalik üürida seif, kuhu saate panna need asjad, mida pole vaja kogu aeg kaasas kanda.)
Kui sulgudes on lause lõpuosa, on punkt pärast kinnisulgu, nt Reisil jätke oma dokumendid turvalisse kohta (paljudes hotellides on võimalik üürida seif, kuhu saate panna need asjad, mida pole vaja kogu aeg kaasas kanda).