1
Kirjelda elutingimusi metsas. (suvel, talvel, võrdle nt põlluga)
Valgus - suvel vähe, talvel rohkem
Niiskus - suvel niiskem kui põllul
Temperatuur - suvel jahe, talvel soojem (puud varjavad)
Kirjelda nõmmemetsa.
Pinnas kuiv ja vähe viljakas aga liivane, valgust palju, männid on ainukene puuliik, kanarbik puhmarindes, elavad mäger, musträhn, metskiur, metsis, männivaablane ja männi kärsakas.
Kirjelda laanemetsa.
Viljakam muld kui nõmme- ja palumetsas. Pinnas piisavalt niiske. Valgust vähe. Peamine puuliik kuusk. Taimedest jänesekapsas, laanelill. Samblad - laanik, kaksikhammas. Loomadest orav, põder, valgejänes, pruunkaru. Linnud - pöialpoiss, must-kärbsenäpp. Selgrootid - metsakuklased, kuusekooreürask.
Mida sööb hunt ja mida karu?
Hunt - jänesed, kitsed, metsamarju
Karu - noored rohttaimed, metsamarjad, tammetõrud, liha sööb ajuti kevadel ja sügisel
Mis on metsamajanduse peamised ülesanded?
Metsamajanduse peamiseks ülesandeks on puidu kasvatamine ja hankimine.
Millist puuliiki loetakse metsas enamuspuuliigiks?
Puuuliik, mida on metsas kõige rohkem.
Kirjelda palumetsa.
Pinnas viljakam ja niiskem kui nõmmemetsas, enamuspuuliik on mänd aga kasvab ka kuuskesi ja kaski, kasvavad väikesed põõsad, kasvab pohli, mustikaid ja leesikaid, Palumetsas elavad mäger, musträhn, metsikus, metsis, männivaablane ja männi kärsakas.
Nimeta tavalisi taimeliike laanemetsa samblarindes.
Laanik, kaksikhammas.
Kirjelda salumetsa.
Kõige viljakama mullaga metsatüüp. Valgust vähe.
Puud - kask, lepp, tamm, haab
Põõsad - sarapuu, toomingas
Taimed - ülane, sinilill, maikelluke
Loomad - metssiga, metskits, põder
Linnud . ööbik, metsvint, lehelind
Nimeta puidu peamisi kasutusalasid?
Tarbematerjal (vineeri, majade, ehitusmaterjali, mööbli tootmiseks).
Paberi tooraine.
Küttematerjal.
Nimeta metsarinded, too näiteid taimeliikidest, mis seal kasvavad.
1) puurinne - mänd, kuusk, kask, haab, lepp
2) põõsarinne - sarapuu, toomingas
3) puhmarinne - kanarbik, pohl, mustikas
4) rohurinne - jänesekapsas, laanelill, leseleht, võsaülane, sinilill, maikelluke
5)sambla ja samblikurinne - alpi-põdrasamblik, islandi käokõrv, laanik, kaksikhammas
Miks aurub kanarbiku lehtedest vähe vett?
Lehed paiknevad üksteisepeal, kaetud vahakihiga.
Kuidas on üraskid seotud puudega?
Üraskite (mardikalised) valmikud ja vastsed toituvad puu koorest, lehtedest, puidust või okastest. Kahjustavad puud.
Millal ja kuidas sarapuu õitseb? Milline on sarapuu vili ja millal see valmib?
Sarapuu õitseb varakevadel, aprillis. Punased emasõied ilmuvad välja pungade otstest, on nagu niidikesed või pisikesed pintslid.
Isasõied on pikad rippuvad urvad, ehk isasõisikud.
Sarapuu vili on pähkel.
Kirjelda teisi metsa kasutusalasid peale puidu hankimise.
jahindus
puhkekoht
keskkonnakaitse (puhas õhk, taimed linnakeskkonnas)
kultuur (lood, laulud, luuletused metsast)
teadus ja teadlased uurivad metsa
Mis on metsatüüp?
Ala metsas, kus on ühesugune muld ja kasvutingimused.
Mis osa täidavad rähnid metsa elukoosluses?
Rähnid hoiavad putukate arvukust kontrolli all ja loovad pesitsusvõimalusi teistele lindudele
Mida söövad metsakuklased?
Taimede seemneid, lehetäide nestet, putukaid.
Nimeta metsakahjureid ja mida nad söövad.
Kuuse-kooreürask - vastsed toituvad koorealusest pehmest koest ehk kuuse mähast.
Kasekedrik - valmik toitub kaselehtedest
Männivaablane - vastsed söövad okkaid
Pähklikärsakas - vastne sööb pähklituuma
Mis on vääriselupaik?
Väikene ala metsas, mis sobib elamiseks ohustatud ja haruldastele liikidele
Kuidas saab kuuse välimusest välja lugeda, et ta talub hästi varju?
Tihe võra, kasvavad tihedalt koos, oksad maani välja, okkad ja oksad lähestikku.
Kirjelda mägra urgu.
Kaevatud liiva sisse, huvitava ehitusega - palju väljapääse, suveurud ülemistes kihtides, talveurud allpool.
Mida sööb orav ja kes on tema looduslikud vaenlased?
Orav sööb puuseemneid, marju, seeni, putukaid. Mõnikord ka linnumune ja linnupoegi.
Vaenlaseks on oraval kullid, rebane, metsnugis.
Nimeta salumetsa tüüpilisi linde.
metsvint (siit, siit, metsast ei saa, mitte üks pirrutikk)
lehelind ehk rahvasuus lehmalüpsja lind (silk-solk, silk - solk)
Nimeta 4 metsatüüpi ja nende peamised tunnused.
Nõmmemets - kuiv, liivane, männid, samblikud.
Palumets - männid, kuused, puhmad (mustikas, pohl, kanarbik)
Laanemets - niiske, vähe valgust, kuused, jänesekapsas, samblad, orav, põder, pruunkaru
Salumets - kõige viljakam muld, valgust vähe. Kask, lepp, tamm, sarapuu, toomingas, ülane, sinilill. Metskits, metssiga, ööbik, metsvint.